- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
599

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - värdi ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

värdi/världsalltet

sega. —beständig adj. kindla väärtusega,
—brev väärtkiri, rahakiri. —fast adj., vt.
—beständig, —full adj. väärtuslik, —fullhet
väärtuslikkus. —foremål väärisese,
—försändelse väärtsaadetis. —handling väärtpaber,
—lära maj. väärtusteooria. —lös adj.
väärtusetu. —löshet väärtusetus, —minskning
väärtuse vähenemine. —mässig adj. väärtuseline,
—mätare, väärtuse mõõdupuu, —omdöme
hindamine, —papper vt. —handling, —ra1
[—é—] tr. hindama, väärtustama; austama,
lugu pidama, v. om ümber hindama, —rare
—n,= hindaja. —rbar adj. hinnatav, võimalik
hinnata, —ring —en,—ar hindamine,
väärtustamine. —ringsarvode, —ringsavgift,
—ringsbelopp hindamismaks. — ringsgrund
hinda-misalus. —ringsman hindaja, taksaator,
tak-seerija. —ringsnorm hinde-, hindamisnorm.
—ringsnämnd hindamiskomisjon, —ringspris
hindamismaks; hindeväärtus, —rik adj.
väärtuslik. —sak väärtasi, —ese. —skapande adj.
part. väärtusi loov. —stegring väärtuse tõus.
—sänkning väärtuse vähenemine, —sätta2 irr.
tr. hindama, väärtustama; lugu pidama,
—sättning hindamine, väärtustamine;
lugupidamine. —teori maj. väärtusteooria.
värdi [—i] —(e)t hindeväärtus,
värdshus kõrts, trahter, võõrastemaja, —värd
kõrtsmik, kõrtsimees, võõrastemaja-,
trahteri-, restoranipidaja, —värdinna
kõrtsi-naine, kõrtsiperenaine, võõrastemaja-,
trahteri-, restoranipidaja.
Värend etn. maa-ala Lõuna-Smälandis.
väring —en,—ar aj. varjaag.
1värj|a —an,—or (pikk, kitsas) mõõk. —fäktning
mõõgaga vehklemine, —fäste mõõgapide.
—föring mõõga käsitsemine v. tarvitamine.
—gehäng mõõgarihm. —hugg mõõgapiste,
—torge, —klinga mõõgatera. —slida
mõõgatupp. —sting, —styng mõõgapiste, —torge,
—stöt vt. eelm.
2värj|a2 I. tr. kaitsma, v-a sitt liv oma elu
kaitsma. II. refl. end kaitsma, v-a sig tappert
vahvalt end kaitsma, jag kunde knappt v-a mig
för skratt ma suutsin vaevalt naeru tagasi
hoida, man kan ej v-a sig för misstanken,
att... ei saa kahtlust tagasi tõrjuda, et...,
v-a sig med edjur. oma süütust vandega
kinnitama. —o muutm. subst., årh., under ngns
v. kellegi kaitse ali.
värk —en,—ar valu; pl. sünnitusvalud. —a2 intr.
valutama, valus olema, —bruten adj. part.
valus, valuline, valust moonutatud,
—lindrande, —stillande adj. part. valuvaigistav,
värld —en,—ar maailm, ilm, v-ens skapelse
maailma loomine, komma till v-en ilmale
tulema, sündima, ilmavalgust nägema, gå ur

v-en siit maailmast lahkuma, surema, det är
väl inte hela v-en see ei ole nii tähtis, mis seal
karta, hur i ali v-en kunde du göra så?
kuidas sa ometi võisid nii teha?, för allt i v-en
palun, muidugi, inte för allt guld i v-en mitte
mingi hinna eest, ei ilmaski, resa ali v-ens väg
kaugele sõitma, vasen gick ali v-ens väg vaas
läks katki, bringa ngt ur v-en midagi
lahendama v. ära õiendama, en dam av v. daam
suurest maailmast, låta v-en ha sin gång
maailmal oma teed käia laskma, förr i v-en
ennem, varem, vanasti,
världs|alltet kogu maailm, universum, —ande
filos, maailmavaim. —behärskande adj. part.
kogu maailma valitsev, —bekant adj. part.
kogu maailmas tuntud, üldtuntud, laialt
tuntud. —berömd adj. part. maailmakuulus,
—bild filos, maailmatunnetus. —borgare
maailmakodanik. —brand maailmatuli.
—byggnad maailmaehitus. —dam suure
maailma daam, kõrge seltskonna daam. —del
maailmajagu, —ekonomi maailmamaj andus,
—elit maailma paremik, —erfaren adj.
elukogenud, maailmatark. —erfarenhet
elukogemus, maailmatarkus. —erövrare
maailmaval-lutaja. —fred maailmarahu, —frejdad adj.
part. maailmakuulus, —frånvarande adj.
part. eluvõõras, —frälsare maailmapäästj a.
—främmande adj. part. eluvõõras, maailmast
tagasitõmbunud, —förakt maailmapõlgus.
—föraktare —n,= maailmapõlgaja.
—förbätt-rare maailmaparandaja. — gäta(n)
maailmamõistatus. —handel
maailmakaubandus. —hav maailmameri. —herravälde
maailmavalitsus. —historia maailma ajalugu,
—historisk adj. maailmaajalooline,
—hushållning maailmamajandus, —härskare
maailmavalitseja. —karta maailmakaart, —klass
maailmaklass, —klok adj. maailmatark.
—klokhet maailmatarkus, elutundmine,
elutarkus. —krig maailmasõda, —kännedom
maailmatundmine, —lig adj. ilmalik. —lighet
—en ilmalikkus. —litteratur
maailmakirjandus. —makt maailmariik, —man
elukogemustega mees. —marknad maj. maailmaturg,
—människa suure maailma inimene; ilmalik
inimene, —mästare sport maailmameister,
—namn maailmakuulus nimi. —omfamnande
adj. part. kogu maailma hõlmav,
—omfattande adj. part., vt. eelm. —omsegling ümber
maailma purjetamine, sõit laeval ümber
maailma, —omspännande adj. part. kogu
maailma hõlmav v. haarav, —opinion üldine
arvamine maailmas, —ordning maailmakord,
—organisation kogu maailma hõlmav
organisatsioon. —rekord maailmarekord, —rykte
maailmakuulsus, —rymden maailmaruum.

599

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0631.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free