Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Yy - yrka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
yr ka/ytter bana
pöörlema, keerutama, lendama; pritsima, det
yr tuiskab, gnistorna yrde sädemed lendasid;
rõhut. abis.: sanden yrde fram över fältet liiv
tuiskas üle välja, vägen har yrt igen tee on
kinni tuisanud, det yr in genom fönstret
aknast tuiskab sisse, y. upp üles keerutama,
—ande adj. part. 1. soniv, jampsi v. 2. keerlev,
pöörlev, y. dans pöörlev v. keerlev tants, i y.
fart suure kiirusega, peadpööritava
kiirusega. —ande —t subst. part. sonimine, —het
—en uimasus, segasus; vallatus,
ülemeelikus. —hätta tuisupea, vallatu tütarlaps,
—sand tuiskliiv. —sel —n (pea)pööritus, pea
ringikäimine, uimastus. —selanfall
peapööri-tushoog. — selkänsla peapööritustunne. —snö
lumetuisk, —vaken adj. unevõimuses olev,
mitte päris ärkvel, —väder tuisk, lumetuisk,
tuisuilm.
yrka1 tr. ja intr. tungivalt nõudma,^,på
omröstning hääletamist nõudma, y. ansvar på ngn
för ngt jur. kellegi kohta millegi pärast
karis-tusettepanekut tegema, kellelegi millegi
pärast karistust nõudma. —n ilma a. ja pl.
nõue, nõudmine, —nde —t,—n subst, part., vt.
eelm., y-t ogillas nõue lükatakse tagasi,
under y. av ansvar vastutuse nõudmisel.
yrke —t,—n elukutse, amet, han är läkare till y-t
ta on ameti poolest arst, ha ngt till y.
(kellelgi) midagi ametiks olema.
yrkes|arbete kutsetöö, —armé sõj. palgavägi.
—avund leivakadedus, (kaasinimese)
leivateenistuse kadestamine, —betonad adj. part.
kutseline, kutsega seotud, —broder
ametivend. —erfarenhet kutsealane kogemus,
töökogemus, —fara kutseoht. — farelag
töökaitseseadus. —gren kutseala, —grupp
kut-serühm. —hemlighet ametisaladus. —hygien
kutsetervishoid. —här sõj. palgavägi.
—inspektion töökaitseinspektsioon. —inspektris
naistöökaitseinspektor. —kamrat vt.
—broder. —kollega kolleeg, —kunnig adj.
tööos-kuslik, kutseoskuslik. —kunnighet kutse-,
tööoskus. —kvinna ametis olev naine,
—lärare kutseline õpetaja. —mässig adj. kutse-,
kutseline. —mässighet —en kutselisus,
kutse-pärasus.—område kutseala, -politiker
kutseline poliitik, —register kutseregister.
—rådgivning kutsealane nõuandmine, —sjukdom
kutsehaigus, ametialane haigus, —skada
töövigastus. —skicklig adj. töö-, kutseoskuslik.
—skicklighet ameti-, kutseoskus, —skola
kutsekool. —soldat kutseline sõdur, palgasõdur,
—spelare kutseline mängija, —språk
eriala-keel, ametikeel, argoo, —term erialane väljend,
oskussõna, —tiggare kutseline kerjaja, —tjuv
kutseline varas, —undervisning tööõpetus,
—utbildning kutseharidus, —utövare ameti-
harrastaja. —utövning ametiharrastus,
—tegevus, skadad under y. vigastada saanud
ametikohustuste täitmisel, —vai kutsevalik,
—vana kutsealane kogemus, vilumus,
osavus. —verksamhet kutsealane tegevus.
yst|a1 I. tr. juustu valmistama. II. intr. ja refl.
juustjaks muutuma; kalgenduma,
kalgastu-ma. —as1 dep., vt. ysta II. —|e —et,—en
juus-tuvalmistus; juustuvalmistamiseks tarvitatav
piim. —kar juustukatel. —ning ~en,~ar
juustuvalmistamine, —tegemine. —vassla v.
—vassle juustuvesi.
yster adj. vallatu, ülemeelik, taltsutamatu; (om
hästar) tuline, en y. tös vallatu tüdruk, —het
—en vallatus, ülemeelikus,
yt|a —an,—or pind (—nna); pindala; välispind,
väliskülg; fig. välimus, endast se till y-an
ainult välimusele vaatama, välimuse järgi
otsustama. —enhet pinnamõõduühik.
—innehåll pindala —lig adj.
pinnapealne, pinnaline; pealiskaudne, y-a
kunskaper pinnapealsed, pealiskaudsed
teadmised. —lighet —en pinnapealsus, pinnalisus;
pealiskaudsus, —morän geol. pinnamoreen,
—mått pinnamõõt. —mönster pinnamuster,
—skikt pinnakiht, —spänning füüs.
pindpinevus. —ström pindhoovus. —vatten pinnavesi,
—verkan el. pinnaefekt, —vidd pindala,
ytt|er 1. —ern,—rar sport äär, högery-er
paremäär, vänstery-er vasakäär. 2. adv. palju,
veel, y-er värre veel halvem, veel hullem,
ytter |bana sport välimine rada. —belysning
välis-valgustus. —byxor pealispüksid. —del
välimine osa. —däck väliskumm. —dorr välisuks,
—hud marrasknahk, epidermis, pealisnahk.
—kant välimine äär. —kläder pl. ülerõivad,
—riided, —lig adj. on märksõnana, —mera
adv. ja muutm. adj. veel rohkem, till y. visso
lisakinnituseks. —mur välimine müür.
—område ääreala. —röck üle-, pealiskuub, mantel,
palitu, —sida väliskülg, välimine külg. —skär
sport, åkay. välisservaga sõitma, —st 1. adj.
sup. äärmine; viimane. 2. adv. äärmiselt, y-a
dagen viimnepäev, y-a domen viimne kohus,
viimsepäevakohus, ligga på sitt y-a viimseis
hingetõmbeis olema, suremas olema, y-a nöd
viimne häda, suurim häda, min y-a vilja minu
viimne tahe, y. beror det på honom lõpuks
oleneb kõik temast, y-a vänstern pöl.
äärmine pahem pool, anstränga sig till det y-a
ennast viimse võimaluseni pingutama, på det
y-a i dessa dagarpiibl.kõige viimselt neil
päevil, driva ngn till det y-a kedagi äärmusse
ajama, de y-a tingen teol. viimsed asjad Jag
skall göra mitt y-a ma teen, mis võin. —tak
katus, —trappa välistrepp, —vägg välissein,
—världen välismaailm, —öra anat. väliskõrv.
604
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>