Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Yy - ytterlig ... - Zz
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ytterlig/Zygot
— yttre adj. komp. välimine, välis—;
välispidine, väline, ett vackert y. kena välimus, till
det y. väliselt, y. omständigheter välised
asjaolud.
ytterlig adj. äärmine, —are 1. adj., komp.
edaspidine, edasine, muu. 2. adv. veel; edaspidi, y.
åtgärder kommer att vidtas võetakse
tarvitusele edaspidiseid abinõusid, han höjde priset
y. med en krona ta tõstis hinda veel ühe
krooni võrra. —en v. —t adv. äärmiselt, —het
—en,—er äärmus, gå tilly-er äärmustesse
minema, y-erna berör varandra äärmused
puutuvad kokku, vara tilly. artig äärmiselt
viisakas olema. — hetsman äärmuslane,
—hetsparti äärmuserakond. —hetsåtgärd äärmine
abinõu.
yttr|a11. tr. lausuma, ütlema; avaldama;
väljendama. II. refl. 1. (ta till orda) väljenduma,
lausuma, kõnelema, om arvamust
avaldama. 2. (visa sin verkan) avalduma,
ilmnema. —ande —n subst. part. avaldus,
väljendus; märkus; sõnad, fälla ett y. midagi
lausuma e. ütlema, avge y. i ett ärende
arvamust avaldama teat. asja kohta, inhämta
ngns y. kellegi arvamust küsima, —andefrihet
sõnavabadus, —anderätt sõnaõigus,
sõnavabadus. —ing ~en,~ar avaldus, väljendus, en
y. av glädje rõõmuavaldus.
yv|a1 refl., y-a sig kohevile minema. —ig adj.
tihe, paks, lopsaka kasvuga; (om tyg,
klänning) kohevil (olev), —ighet ~en tihedus,
paksus, lopsakus; kohevil olek.
yvas2 dep. uhkeldama, hooplema, uhke olema, y.
över ngt millegi üle uhkustama,
yverboren [—bå—] adj. part., van.
hüperboreaal-ne; fig. šovinistlik, marurahvuslik, de
yver-bornas ö Skandinaavia, —het —en šovinism,
marurahvuslus,
yx|a 1. —an,—or kirves, kasta y-an i sjön fig.
püssi põõsasse viskama, ettevõttest
loobuma, sätta y-an till roten piibl. kirvest puu
juure külge panema. 2.1 y-a till tr. tahuma,
välja raiuma, —egg kirvetera, —hammare
kir-vekand. —hugg kirvehoop. —skaft kirvevars,
goddag y.l üks räägib aiast, teine aia august,
—smed kirvesepp. —öga kirvesilm,
yxlägg —en bot., dial. kanavarvas, nurmenukk,
yxne —t bot. käpaline.
Zz
Z,z [seta] —t,—n v. = Z,z.
zenit [sé—] muutm., astr. seniit, lagipunkt; fig.
haripunkt, solen står i z. päike seisab
lagipunktis —distans seniitkaugus. —punkt vt.
zenit.
zeolit [seå—] —en,—er miner, tseoliit.
zeugma —t keel. zeugma. —tisk adj.
zeugmaatili-ne.
zigenar|e [s—é—] — (e)n,= mustlane, —blod
mustlasveri. —flicka mustlastüdruk, —följe
mustlaste jõuk v. salk. —liv mustlaselu.
—läger mustlaslaager. —musik
mustlasmuusika. —romantik mustlasromantika.
—språk(et) mustlaskeel,
zigenersk|a [s—én—] —an,—or mustlanna,
zigensk [s—én—] adj. mustias-, mustlaslik, —a
—n mustlaskeel,
zink [s—] —en tsink, —bleck tsinkplekk. —blände
miner, tsinkhelk. —gruva tsingikaevandus.
—haltig adj. tsinki sisaldav, —klorid keem.
tsinkkloriid. —legering tsingisulam, —lösning
tsingilahus. —malm tsingimaak. —plåt
tsinkplekk, —salva tsinksalv. —spat miner.
tsinkpagu. —vitriol tsinkvitriol. —vitt
tsink-valge.
zinni|a [s—] —an,—or bot. pruudisõlg, tsinnia.
zloty [slåti] —n,= zlott (Poola rahaühik),
zodiak|alljus sodiaagivalgus. —en sodiaak,
loomaring. —tecken tähtkuju loomaringis,
zon ts—] —en,—er tsoon, vööde, vöönd; ala,
piirkond. —tariff piirkondlik tariif, —taxa vt.
eelm.
zoo|log [såålag] ~en,~er zooloog,
loomateadla-ne. —logi [—I] ~(e)n zooloogia, loomateadus.
—logisk adj. zooloogiline. —tomi [—åmi]
~(e)n zootoomia, loomaanatoomia. —tomisk
l—km—] adj. zootoomiline.
zulu [s—] —n,—er suulu, —folket suulu rahvas,
—kaffer [—kå—] suulukahver. —kvinna suulu
naine, —språket suulu keel.
zygot [sygåt] —en,—er sügoot, gameet.
605
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
