Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Åå - åkeri ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
åkeri/ånga
~areal põllupind. ~binda bot. konnatatar.
~bruk põllupidamine, põllundus, ~brukare
põlluharija, ~bruksidkande adj. part.
põlluharija. ~bruksredskap põllutööriist. ~bär
bot. mesimurakas, soomurakas. ~böna bot.
põlduba. ~falt põllumaa, ~höna 1. fam.
põldpüü, nurmkana. 2. dial. lepatriinu. ~jord
põllumaa; põllumuld. ~kål bot. naerishein.
~lapp põllutükk, —lapp. ~ren pollupeenar.
~senap bot. põldsinep. ~sork zool. põldhiir.
~spöke hernehirmutis, du ser ut som ett å.
nalj. sa oled nagu hernehirmutis. ~stubb
(põllu)kõrs. ~stycke põllutükk, —lapp. ~teg
vt. eelm. ~tistel bot. põldohakas. ~täppa
põl-lulapike. ~vall põldheinaväli. ~vinda bot.
kassitapp. ~ärt bot. põldhernes,
åkeri [—1] — (e)t,—er transpordiettevõte. —idkare
tr anspordiettevõtte-pidaj a. —ägare
transpordiettevõtte-omanik.
åklaga1 tr., å. ngn kedagi kohtulikule vastutusele
võtma, kedagi kohtusse kaebama. —re — n,=
jur. prokurör, allmän å. (ametlik) prokurör.
—rmakt, —rmyndighet 1. prokurör. 2.
prokuröri võim.
åkomm|a [—å—] —an,—or haigus, häda.
1å\ —en,—ar zool. angerjas, hal som en ål fig. libe
nagu angerjas, inkokt ål. angerjas tarretises,
rökt ål suitsutatud angerjas, suitsuangerjas.
—a1 intr. ja refl. angerjataoliselt edasi
liikuma, roomama, pugema, —fiske angerjapüük.
—fångst angerjapüük; angerjasaak.
—hom-ma dial., kai. angerjamõrd. —kar, —kista
kai. angerjatõke, —sääs. —kupa kal.
angerjamõrd. —kuss|a —an,—or zool. emakala,
—ljuster angerjaahing, —västar, —rev kal.
põhjanöör angerjate püüdmiseks. —ryssja
angerjamõrd. —skinn angerjanahk. —sump
angerjasump.
2ål -en,—ar (grodd) idu. —a1 tr. (kartuleid)
idudest puhastama, (kartuli) idusid murdma.
3ål — en,—ar trük. naaskel.
Åland Ahvenamaa,
ålandsrot bot. aedvaak.
åld|er —ern,—rar vanus, iga, uppnå hög å-er
kõrge vanuseni elama, från sin spädaste å-er
varasest lapsepõlvest, av å-er .vanast ajast,
vid tio års å-er kümneaastaselt, i å-erns höst
eluloojangul, människor i alla å-rar igas
vanuses inimesi. ~dom ~en vanadus; raugaiga.
~domlig adj. vanaaegne, vana, muistne,
ammuaegne. ~domlighet ~en vanaaegsus,
vanus. ~man vanameister; vanem. ~stigen adj.
part. vana, aastates, raugalik, —fru lossi
järe-levaatajanna, maj apidaj anna. —rad adj.
part. vananenud, —ras1 dep. vananema,
vanaks v. vanemaks saama, —rig adj. vana,
aastates, —ring 1. ~en,~ar vanainimene,
rauk. 2. erik. vananemine, —ringsvård
vanade eest hoolitsemine,
ålderdoms|försäkring vanaduskindlustus.
—försörjning vanadushooldus. —hem
vanadekodu. —krämpa vanadushaigus. —pension
vanaduspension. —skröplig adj. vanadusest
nõrk. —stöd tugi vanas eas. —svaghet
vana-dusnõrkus. —trött adj. väsinud kõrge
vanaduse tõttu, —understöd vanadustoetus.
ålders I betyg vanusetunnistus; sünnitunnistus,
—grupp vanuseklass. —intyg vt. —betyg,
—gräns vanusepiir. —kategori, —klass
vanuseklass. —president esimees vanuse järgi,
—sjukdom vanadushaigus. —skillnad
vanusevahe. —skäl, av å. kõrge vanuse tõttu,
—streck vanusepiir, falla för å-et
pensio-nieasse jõudma, —svaghet vanadusnõrkus.
—tillägg vanusetasu. —tyngd adj. part.
vana-dusest väsinud.
åligga4 intr. kohustuseks olema, —nde —t,—n
subst. part. kohustus, sköta sina å-n oma
kohuseid täitma.
ålägga2 irr., tr. 1. (anbefalla) käskima,
kohustama (millekski), å. ngn att vara tyst kedagi
vaikida käskima v. kohustama. 2. jur.
(ådorna) kohtuotsusega määrama, å. ngn böter
kellelegi kohtuotsusega rahatrahvi määrama.
3. (tilldela, påföra) peale panema,
kohustama, å. ngn ett ansvar kellelegi vastutust peale
panema, —nde —t,—n subst. part.
kohtuotsus; kohustus, käsk.
åländsk adj. ahvenamaa. —|a —an,—or
Ahvenamaalt pärit (olev) naine, ahvenamaalanna.
ålänning — en,—ar ahvenamaalane.
åm —en,—ar aam.
åm|a1 refl., åma sig fam. teesklema, edvistama,
vigurdama. —ig adj. edvistav, eputav; dial.
(om mat) riknenud,
åminnelse —n,—r mälestamine, mälestus, resa en
vård till ngns å. kellelegi mälestussammast
püstitama, —dag mälestuspäev, —fest
mäles-tuspidu. —högtid mälestuspüha, —tal
mälestuskõne.
åmning — en,—ar mer. süvisemõõt.
Åmål väikelinn Dalslandis, alltid något, sa han,
som fick se Å. fig. mitte sugugi paha, üsna
hea.
ång|a 1. —an,—or aur; leil, ha, hålla å-an uppe
auru ali olema v. hoidma;/?g. heas tujus
olema, överhettad å-a tehn. küllastatud aur,
mättad å-a tehn. küllastatud aur. 2.1 I. intr.
aurama; aurujõul sõitma; fam. tossutama,
tåget å-ade fram rong sõitis tossutades ette,
det å-ade av hästarna hobused aurasid, å-a
in sisse sõitma. II. tr. aurutama, å-a upp en
hatt kübarat auruga vormima, —ar|e
—(e)n,= aurik, aurulaev, —båd aurukümblus;
607
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
