Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ää - ärende ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ärende/ätt
—bevisning ~en,~ar vt. eelm. —förgäten adj.
part. autu; häbitu, häbematu, —girig adj.
auahne, —girighet auahnus, —kränkande adj.
part. auhaavav. —kränkning auhaavamine,
—kär adj., —lysten adj. auahne, —lystnad
auahnus, —lös adj. autu. —löshet autus,
—minne mälestuskõne, —port auvärav,
—rörig adj. auhaavav, häbistav, solvav, —sak
auasi, —skänk autasu, —stod ausammas,
—ställe aukoht, —tecken aumärk, —titel
aunimi, tiitel. —vördig adj. auväärne, —vördighet
auväärsus.
ärende —t,—n toimetus, asjaõiendus, asi,
ülesanne, uträtta ett ä. asja õiendama, gå ngns ä-n
kellegi asju ajama, göra sig ett ä. till ngn
kellegi poole minekuks põhjust leidma, med
oförrättat ä. asja õiendamata, asjata,
minister för utrikes ä-n välisminister,
ärenpris —en bot. mailane,
ärftlig adj. pärilik, päritav, päritud; pärandatav,
pärandatud, ä. sjukdom päritav haigus, —het
—en pärilikkus, päritavus, —hetsforskning,
—hetslära pärilikkusõpetus.
ärg [—j] —en håle, vaserooste. —a1 intr., refl.
halega e. vaserootstega kattuma. —as1 dep.,
vt. eelm. — anlupen adj. part. vaserootstega
kattunud, —grön adj. haleroheline. —ig adj.
vaseroostega kattunud,
äril —(e)n,—ar årh. lee, kolle, tulease;
ahjupõ-rand.
äring —en årh. aastasaak.
ärj|a2 tr., årh. adraga kündma, —krok harkader,
ärke|biskop peapiiskop. —biskopinna
peapiiskopi abikaasa, —biskopsdöme,
peapiiskop-kond. —biskopsstol peapiiskopiamet.
—biskoplig adj. peapiiskoplik. —bov päris lurjus,
—drummel mühakas, —dum adj. pururumal,
—fiende peavaenlane, —hertig ertshertsog.
—lat adj. purulaisk, —lymmel viimane lurjus,
—narr narride narr, päris tobu. —nöt fam.
lollpea, tobu. —stift peapiiskopkond. —åsna
eeslite eesel, igavene puupea, —ängel
peaingel.
ärl|a —an,—or zool. linavästrik. —bo linavästriku
pesa.
ärm —en,—ar varrukas, käis. —bräda v. —bräde
erik. käiselaud. —foder varruka-,
käisevoo-der. —förkläde käistega põll. —holk varruka-,
käisekaitse. —hål varruka-, käiseauk.
—linning varruka-, käisevärvel, varruka-,
käise-suu. —lös adj. varrukateta, käisteta. —skydd,
—skyddare varruka-, käisekaitse. —sprund
varrukalõhik.
ärna1 I. tr. kavatsema. II. refl. kavatsema,
ärr —et,= arm; (skråma) kriimustus; (märke)
märk, jälg. —a1 refl. armistuma, armi jättes
paranema. —as1 dept., vt. eelm. —ig adj. ar-
miline. —ighet —en armilisus. —skrumpning,
—vandling armistumine, armistus,
ärt —en,—er v. ärt|a —an,—or bot. hernes, ä-er
oeh fläsk keed. hernesupp sealihaga, —balja
hernekaun. —blomma herneõis. —blomstrig
adj. liblikõieline. —buske bot. (sibirisk ä.)
suur läätspuu. —formig adj. hernekujuline.
—halm hernevars. —land hernepeenrad.
—mjöl hernejahu. —puré hernepüree. —skida
hernekaun. —skörd hernesaak. —soppa
hernesupp. —sångare zool. väike põõsalind,
—säng hernepeenar. —välling (vedel)
herneleem. —växter pl., bot. liblikõielised, —åker
hernepõld.
ärtskock|a —an,—or bot. artišokk.
ärv|a2 tr. ja intr. pärima, pärandusena e.
pärandina saama. —dabalk jur. pärandusseadus.
äsch interj. äh! ah!
äsk|a1 tr. nõudma; paluma, ä-a ljud vaikust
nõudma v. paluma; (anhålla om ordet)
(koosolekul) sõna paluma, —ande ~t,~n subst,
part. nõudmine; palumine, palve,
äsping —en—ar zool. 1. emane rästik. 2. aj.
väiksem sõjalaev,
äss v. ess —et,= mäng. äss, tuus.
ässj|a —an—or (sepa)ääs.
at|a41. tr. ja intr. sööma, ä-a som en varg õgima
nagu hunt, ä-a av ngt millestki sööma, ä-a på
ngt midagi sööma, ä-a ute väljas sööma, ä-a
ngn ur huset kohutavalt palju sööma, ä-a för
två kahe eest sööma, målen har ä-it hål på
klänningen koi on kleidile augu sisse söönud;
rõhut. abis.: ä-a ihjäl sig ennast lõhki sööma,
ät på bara! söö aga peale!, ä-a sönder katki
sööma, ä-a upp ära sööma, ä-a upp sig
ennast rammusaks sööma, ä-a ut ngn fig.
kedagi välja sööma. II. refl. sööbima, ä-a sig mätt
kõhtu täis sööma; rõhut. abis.: ä-a sig
igenom läbi sööma; süües (millestki) läbi
pääsema, ä-a sig in ennast sisse sööma; sisse
imbuma; süües sisse tungima, ä-a sig ut
hõõrumise teel läbi tulema, —bar adj. söödav.
—barhet ~en söödavus. —dags adv., är det
ä.? kas on söögi— e. söömaaeg?, —lig adj.
söödav, ä-a svampar söögiseened. —lighet
~en söödavus. —ning ~en,~ar söömine,
—redskap, —verktyg söögiriistad, —äpple
söögiõun.
ätt —en,—er suguvõsa, den siste av sin ä. oma
suguvõsa viimane. —artal vt. släktregister.
—artavla vt. stamtavla, —boren adj. part.,
van. aadlisoost, —led põlv, generatsioon,
—ledning põlvnemine, päritolu, —ling
—en,—ar järeltulija, järglane, võsu. —längd
vt. släktregister, —stor adj. suursugune,
kõrgestisündinud, kõrgest soost, —vapen
suguvõsa vapp.
617
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
