Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Öö - ör ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ör/öst
meelne, otsekohene. —enhjärtighet ~en
avameelsus, otsekohesus. — ethålla4 tr. ja
intr. lahti olema, lahti hoidma. — ethållande
—t subst, part., ameti, lahtiolek, —na1 I. tr.
avama, lahti tegema, ö. eld sõj. tuld avama,
ö. leden sõj. harvendatud vahedele asuma, ö.
sitt hjärta fig. oma südant avama e. välja
puistama, ö. en bok raamatut lahti lööma, ö.
korrespondens kirjavahetusse astuma, ö.
kredit krediiti avama, ö. en väg (uut) teed
sisse õnnistama, ö. munnen suud avama e. lahti
tegema, ö. ögonen på ngn fig. kellegi silmi
(millegi suhtes) avama. II. refl. avanema,
lahti minema, en utväg ö-de sig för oss meil
avanes pääsetee, —ning ~en,~ar ava, avaus,
auk; avamine; mäng. avang; (avföring)
väljaheide. —ningsanförande avakõne. — nings
tal vt. eelm. —ningstala1 intr. avakõnet
pidama.
—en jäme kruus, —jord kruusane maa.
|a —at,—on 1. anat. kõrv, dra ö-onen åt sig fig.
kahtlevaks minema, kahtlema hakkama,
viska ngt i ö-at på ngn kellelegi midagi kõrva
sisse sosistama, ha en räv bakom ö-at fig.
salakaval olema, tuta ngt i ö-onen på ngn fig.
kellelegi midagi kõrvu pasundama, väggarna
har ö-on fig. ka seintel on kõrvad, ej vara
torr bakom ö-onen kõrvatagused veel märjad
olema (kellelgi), han saknar ö-a för musik tal
puudub musikaalne kuulmine, det slog lock
för ö-onen kõrvad läksid lukku, jag kunde
knappt tro mina ö-on ma suutsin vaevalt
oma kõrvu uskuda, vara idel ö-a
tähelepanelikult kuulama, tala för döva ö-on kurtidele
kõrvadele rääkima, det går in genom ena
ö-at och ut genom det andra see läheb ühest
kõrvast sisse ja teisest välja, han vill ej lyssna
på det ö-at ta ei taha sellest kuuldagi, det har
kommit till mina ö-on mulle on teatavaks
saanud, han är kär upp över ö-onen ta ön
kõrvuni armunud, sitta i skuld upp över
ö-onen kaelani võlgades olema. 2. (handtag)
kõrv, sang, vang, käepide, små grytor har
också ö-on vanas, väikestelgi lastel on
kõrvad. —ad adj. part. kõrvaga, —kõrvaline,
—ben anat. kuulmeluuke. —fil kõrvakiil,
—lops. —fila1 tr. kõrvakiile andma, mööda
kõrvu andma, ö. upp ngn kellelegi kõrvalopse
jagama. — filstäck adj. kõrvakiilu vääriv,
—flik kõrvanibu. —hinna anat. kuulmekile,
trummikile, —hänge kõrvaripats, —ehe; fig.
tihti mängitav šlaager. —ngott [—å—] ~et,=
padjapüür. —ngottskudde padi, peaalune.
—slev kõrvalusikas. —snibb kõrvanibu.
—språng kõrvavalu, —tipp vt. —snibb,
e —t,—n öör (Rootsi rahaüksus), utan ett ö.
på fickan mitte sentigi taskus, ej värd ett rött
(ruttet) ö. mitte punast krossigi väärt.
Örebro [—õ] linn Närkes,
öring —en,—ar zool. iherus.
örla1 intr., fam. kubisema,
örlig (ka örlog) ilma a. ja pl. (en v. ett) årh. (krig)
sõda, krig och ö. sõda ja vaen.
örlogs|bas [—å—] sõjasadam. —fartyg sõjalaev.
—flagg(a) sojalipp. —flotta sõjalaevastik,
—hamn sõjasadam. —man (krigsskepp)
sõjalaev; sõjalaeva madrus, —varv
sõjalaevaehi-tustehas.
örmage zool. pugu.
örn —en,—ar zool. kotkas, —blick ka fig.
kotka-pilk. — braken, —bräkne bot. kilpjalg. —flykt
kotkalend. —lik adj. kotkataoline. —näbb
kotkanokk. —näsa fig. kullinina, kongus
nina. —näste kotkapesa,
öron [—ån] vt. öra. —avdelning kõrvaosakond.
—bedövande adj, part. kõrvulukustav, —bikt
suuline pihtimine. —clips pl. kõrvaripatsid.
—flytning med. mädajooks kõrvast, —formig
adj. kõrvakujuline. —gång anat. kuulmekäik.
—inflammation kõrvapõletik. —ljud, ej få ö.
ennast mitte kuuldavaks teha suutma,
—läkare kõrvaarst, —mandel anat.
kurgu-mandel, tonsill. —mussla kõrvaleht, —lest.
—polyp kõrvapolüüp. —sjukdom
kõrvahai-gus. —skydd kõrvalapp. —spegel
kõrvapee-gel. —spottkörtel anat. kõrvasüljenääre.
—spruta kõrvaprits. —susning kõrvade
kohi-semine e. kumisemine. —tasslare —n,=
susija, tagaseljarääkija. —trumpet anat.
kuul-me—, kõrvatõri.
ört —en,—er rohi. — agård årh. aed. —agårds-
mästare årh. aednik,
örtug —en,—ar årh. skandinaavia hõbemünt
keskajal.
ös|a2 tr. ja intr. ammutama, tõstma, ö-a vatten
med såll sõelaga vett kandma, regnet ö-er
ned valab vihma, —kar mer. hauskar, kühvel
paadist vee väljaloopimiseks. —ning ~en,~ar
ammutamine, —regn vihmavaling, —regna1
intr. tugevasti vihma sadama, —slev kulp,
kula.
Ösel Saaremaa.
öst muutm. ida, vinden går över på ö. tuul
pöörab ida poole, —an 1. adv. idast, ida poolt,
vinden kommer ö. ifrån tuul puhub idast. 2.
muutm. (en) idatuul. — anifrån adv. idast, ida
poolt. —anvind idatuul, —afrikansk adj.
idaaafrika. —amerikansk adj. idaameerika.
—asiatisk adj. ida-aasia. —front
idarinne, —germansk adj. idagermaani.
—goter pl., aj. idagoodid. —gotisk adj.
idagooti. —göt|e [ka öš—] —en,—ar
östergötlandlane, Östergötlandi elanik.
—götsk adj. östergötlandi. —götsk|a
621
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
