Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Öö - öster ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
öster/överbliven
1. —an östergötlandi keelemurre. 2.
—an,—or Östergötlandist pärit (olev) naine,
—kust idarannik, —lig adj. idapoolne, vinden
är ö. tuul on idast, i ö. riktning ida poole, ida
suunas, —nordisk adj., keel.
idaskandinaa-via. —nordiska —n keel. idaskandinaavia
keel. —på adv. ida poole, —ra adj. ida—, ö.
sidan idapool, —külg, ö. Sverige Ida-Rootsi.
—romersk adj., aj. idarooma.
öster 1. —n ida, åt ö. itta, ida poole, ida suunas,
ö-n idamaad, orient. 2. adv. idas, ida poole, ö.
om Stockholm Stokholmist ida poole, ö.
ifrån ida poolt, ö. ut ida poole. —bottning
[—å—] pohjanmaalane. — bottnisk
adj.poh-janmaa. —landet Ida—, Hommikumaa(d),
Orient, —led, i ö. ida poole, —ländsk adj.
ida—, hommikumaa. —länning —en,—ar
ida—, hommikumaalane, —på adv. ida poole.
—rikar|e —(e)n,= austerlane. —rikisk adj.
austria. —rikisk|a 1. —an austria keel. 2.
—an,—or austerlanna. —sol hommikupäike.
—våg luul. Läänemeri, —över adv. ida poole.
Öster|botten [—å—] Pohjanmaa. —götland
Östergötland, Ida-Götamaa. —rike Austria,
—sjön Läänemeri, —sjöprovinserna aj.
Baltimaad. —sund [—ü—] linn Jämtlandis.
öv|a1 I. tr. harjutama; (ametit jne.) harrastama,
pidama, det ö-ar minnet see teritab mälu, ö-a
väld vägivalda tarvitama. II. refl. harjutama,
ö-a sig i simning ujumist harjutama, —ning
~en,~ar harjutamine, treenimine; harjutus;
harjumus, vilumus; sõj. õppus, manööver, ö.
ger färdighet vanas, harjutamine teeb
meistriks osavust saavutatakse harjutamise teel,
praktiska ö-ar praktilised harjutused,
skriftliga ö-ar kirjalikud harjutused, jag har ingen
ö. mul puudub vilumus. —
övnings|ammunition sõj. õppelaskemoon. —exempel
harju-tusülesanne. —flygplan õppelennuk. —fält
har-jutusväljak. —läger õppelaager. —körning
õppesõit, —lärareped. praktilise aine õpetaja,
—skjutning sõj. õppelaskmine, —skola ped.
harjutuskool, —stycke harjutuspala, en etyd
som ö. muus. etüüd harjutuspalana. —uppgift
harjutusülesanne. —ämne ped. praktiline aine
{näit. võimlemine, muusika, käsitöö,
joonistamine).
över 1. prep. üle, ül(ev)al; kohal, kohale; peal,
peale, skylten hänger ö. dörren silt ripub ukse
kohal, 100 meter ö. havet 100 meetrit üle
merepinna, segla ö. havet üle mere
purjetama, breda ett täcke ö. sängen tekki voodile
laotama, stanna kvar ö. natten ööseks
jääma, gå ö. gränsen üle piiri minema, klockan
är ö. sex kell on kuus läbi, kell on seitsme
peal, vara ond ö. ngt millegi üle pahane
olema, föreläsa ö. ett ämne mingil teemal loen-
guid pidama, mingit ainet lugema, gå ö. styr
hukka minema, en man ö. bord mees üle
parda, ö. hövan liiga, liialt, ülemäära, ö. måttan
üli—, määratult, ilmatu, ö. ända ümber,
kummuli, jalad ülespoole, ö. sig given meeleheitel.
2. adv. järel, järele; üle; mööda, möödas,
läbi, för ö. tjugo år sedan enam kui
kakskümmend aastat tagasi, faran är ö. hädaoht on
möödas, det går snart ö. see läheb varsti
mööda, simma ö. till holmén saarele ujuma,
gå ö. till fienden vaenlase poole üle minema,
komma ö.från Sverige Rootsist tulema, han
kom ö. till vårt bord ta tuli meie lauda, om
jag får tid ö. kui mul aega üle jääb, ö. huvud
taget (överhuvudtaget) (üle)üldse, ülepea,
koka ö. üle keema, det blev ingenting ö. ei
jäänud midagi järele, —adjutant
ülemadju-tant. —allt adv. kõikjal, igal pool; kõikjale,
igale poole; üleni, sådana finns ö. sääraseid
leidub igal pool, golvet är nedsölat ö.põrand
on üleni must. —alltifrån adv. kõikjalt, igalt
poolt, —anstränga2 I. tr. üle pingutama; üle
koormama; liiga väsitama. II. refl. ennast üle
pingutama; ennast liiga väsitama,
—ansträngning ülepingutus; ülekoormamine.
—antvarda1 tr., årh. üle andma, kätte andma.
—arbeta1 tr .ümber töötama;parandama,
viimistlema. —arm õlavars, ülakäsivars.
—armsben anat. õlavarreluu, —balans 1. ta
ö-en (falla omkull) tasakaalu kaotama,
kukkuma. 2. positiivne bilanss, —befolkad adj.
part. üleasustatud, liiga tihedalt asustatud,
—befolkning üleasustus, —befäl ülemjuhatus;
ohvitserkond, —befälhavare ülemjuhataja,
—belastning tehn. ülekoormatus, —belysning
liiga tugev valgustus, —ben jala ülemine osa;
med. eksostoos, luumuhk. —betala1 tr. liiga
palju maksma, ülemäära maksma, —betona1
tr. liialt rõhutama, —betyg ped. rahuldavast
parem tunnistus, —bevisa1 tr. 1. (kellegi)
süüd tõendama, han blev ö-d om stöld tema
süü varguses tõendati. 2. (övertyga) veenma,
ö. ngn om motsatsen kedagi veenma, et asi
on vastupidine, —bevisning kellegi süü
tõendamine; veenmine, —bibliotekarie
raamatukogujuhataja. —binda4 tr. pealt(poolt) kinni
siduma. —bitning ülemise lõualuu ulatumine
üle alumise, —bjuda4 tr. üle pakkuma,
rohkem pakkuma, ö. varandra i artighet üksteist
viisakuses ületama, —blick ülevaade, skaffa
sig en ö. av ngt millestki enesele ülevaadet
hankima, —blicka1 tr. üle vaatama; järele
mõtlema, kaalutlema, ö. situationen
olukorda kaalutlema, olukorra üle järele mõtlema.
—blickbar adj. ülevaatlik; ettenähtav, ej ö-a
konsekvenser ettenähtamatud tagajärjed,
—bliven adj. part. üle—Järelejäänud, komma
622
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
