- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
8

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnaraamatu kasutamise juhendid

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

8. Ebareeglipäraste nimi- ja tegusõnade muutevormid on ära toodud märksõna
järel:

man mannen män mees
binda band bundit siduma

Muutevorme ei ole antud ebareeglipäraste liit- ja tuletatud nimi- ja tegusõnade
puhul. Nende muutevorme tuleb otsida vastavate lihtsõnade alt:
sjöman meremees (vt. man)
fastbinda kinni siduma (vt. binda)
befara läbi rändama v. reisima (vt. fara)

Ebareeglipärased tegusõnad koos muutevormidega on ära toodud ka
grammatikaosas lk. 516 jj.

9. Kui nimisõna kasutatakse ainult ainsuses, siis on märksõna järel antud ainsuse
lõppartikkel (sidekriipsuga):

bravur -en bravuur, bravuursus
agg -et (sala)viha

Kui ainult ainsuses kasutatava nimisõna määratud vorm on võrdne määramata
vormiga (s. t. ilma lõppartiklita), siis on märgitud sõna grammatiline sugu (neutr. või
utr.):

debet neutr. deebet
december utr. detsember

10. Mõningatel juhtudel kasutatakse sõna muutumatul kujul, kusjuures sõnaliik
või grammatiline sugu ei ole oluline või pole täpselt määratletav. Sel juhul lisatakse
märksõnale märgend inv.:

akt II inv. tähelepanu; hoolitsus; ge ~ på ngt millelegi tähelepanu pöörama; ...
Märgendit inv. kasutatakse ka omadussõnade puhul, mida ei saa kompareerida:
allena 1. adj. inv. poeet, üksik;...

11. Erialased terminid on varustatud vastava lühendiga kursiivkirjas (geogr., Igv.,
tehn. jne.). Kursiivkirjas on toodud ka grammatilised ja muud selgitavad lühendid
(sg., pl., vs., pilti.):

borsyra -n keem., farm. boorhape
buff s2 kõnek. tõuge, müks

12. Kui märksõna või mõni selle eri tähendus jäetakse tõlkimata ja antakse ainult
selle alla kuuluvate sõnaühendite tõlkevasted, siis kasutatakse märksõna või selle eri
tähendust märkiva numbri järel koolonit:

skipa vi: ~ lag och rätta kohut mõistma
skiva ... 4): klara ~n pilti, tööga toime tulema

a

13. Kui sõnal on olemas eelistatavam sünonüüm, siis juhatatakse selle juurde
lühendiga vt.:

eljes(t) vt. annars
bandmask s2 vt. binnikemask

Lühendit vt. kasutatakse ka neil juhtudel, kui tahetakse vältida tõlkevastete
kordamist:

data pl. 1) vt. datum; 2) andmed, faktid

14. Fakultatiivsed sõnad või sõnaosad on ümarsulgudes:
ha(va) (loe: ha või hava)

haj s2 hai(kala)

allihop[a] pron. kõnek. kõik (üheskoos)

betsla (på) en häst hobusele päitseid pähe panema

ümarsulgudes on toodud ka mõlema keele võimalikke või ligilähedasi variante.

15. Grammatilised jm. seletused ning tõlkevasteid täpsustavad märkused on antud
ümarsulgudes kursiivkirjas:

skira vi sulatama (rasva, võid jms.)

anlupen 1) tuhmunud (metalli kohta); 2) roostene

16. Kui sõnade liitumisel rootsi keeles kolm ühesugust konsonanti kõrvu satub,
siis langeb üks neist välja, liitsõna poolitamisel aga säilivad kõik kolm. Sõnaraamatus
on antud mõlemad vormid:

gadd |a; —drag (gäddrag)
moss |a; ~ skärm (mösskärm)

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0008.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free