Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnaraamatu kasutamise juhendid
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
8. Ebareeglipäraste nimi- ja tegusõnade muutevormid on ära toodud märksõna
järel:
man mannen män mees
binda band bundit siduma
Muutevorme ei ole antud ebareeglipäraste liit- ja tuletatud nimi- ja tegusõnade
puhul. Nende muutevorme tuleb otsida vastavate lihtsõnade alt:
sjöman meremees (vt. man)
fastbinda kinni siduma (vt. binda)
befara läbi rändama v. reisima (vt. fara)
Ebareeglipärased tegusõnad koos muutevormidega on ära toodud ka
grammatikaosas lk. 516 jj.
9. Kui nimisõna kasutatakse ainult ainsuses, siis on märksõna järel antud ainsuse
lõppartikkel (sidekriipsuga):
bravur -en bravuur, bravuursus
agg -et (sala)viha
Kui ainult ainsuses kasutatava nimisõna määratud vorm on võrdne määramata
vormiga (s. t. ilma lõppartiklita), siis on märgitud sõna grammatiline sugu (neutr. või
utr.):
debet neutr. deebet
december utr. detsember
10. Mõningatel juhtudel kasutatakse sõna muutumatul kujul, kusjuures sõnaliik
või grammatiline sugu ei ole oluline või pole täpselt määratletav. Sel juhul lisatakse
märksõnale märgend inv.:
akt II inv. tähelepanu; hoolitsus; ge ~ på ngt millelegi tähelepanu pöörama; ...
Märgendit inv. kasutatakse ka omadussõnade puhul, mida ei saa kompareerida:
allena 1. adj. inv. poeet, üksik;...
11. Erialased terminid on varustatud vastava lühendiga kursiivkirjas (geogr., Igv.,
tehn. jne.). Kursiivkirjas on toodud ka grammatilised ja muud selgitavad lühendid
(sg., pl., vs., pilti.):
borsyra -n keem., farm. boorhape
buff s2 kõnek. tõuge, müks
12. Kui märksõna või mõni selle eri tähendus jäetakse tõlkimata ja antakse ainult
selle alla kuuluvate sõnaühendite tõlkevasted, siis kasutatakse märksõna või selle eri
tähendust märkiva numbri järel koolonit:
skipa vi: ~ lag och rätta kohut mõistma
skiva ... 4): klara ~n pilti, tööga toime tulema
a
13. Kui sõnal on olemas eelistatavam sünonüüm, siis juhatatakse selle juurde
lühendiga vt.:
eljes(t) vt. annars
bandmask s2 vt. binnikemask
Lühendit vt. kasutatakse ka neil juhtudel, kui tahetakse vältida tõlkevastete
kordamist:
data pl. 1) vt. datum; 2) andmed, faktid
14. Fakultatiivsed sõnad või sõnaosad on ümarsulgudes:
ha(va) (loe: ha või hava)
haj s2 hai(kala)
allihop[a] pron. kõnek. kõik (üheskoos)
betsla (på) en häst hobusele päitseid pähe panema
ümarsulgudes on toodud ka mõlema keele võimalikke või ligilähedasi variante.
15. Grammatilised jm. seletused ning tõlkevasteid täpsustavad märkused on antud
ümarsulgudes kursiivkirjas:
skira vi sulatama (rasva, võid jms.)
anlupen 1) tuhmunud (metalli kohta); 2) roostene
16. Kui sõnade liitumisel rootsi keeles kolm ühesugust konsonanti kõrvu satub,
siis langeb üks neist välja, liitsõna poolitamisel aga säilivad kõik kolm. Sõnaraamatus
on antud mõlemad vormid:
gadd |a; —drag (gäddrag)
moss |a; ~ skärm (mösskärm)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
