- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
9

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnaraamatu kasutamise juhendid - Sõnaraamatus kasutatud lühendid

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

9

brännässla (bränn-nässla)
tillåta (till-låta)

17. Rootsi keele dünaamilist sõnarõhku märgitakse punktiga rõhulise vokaali all
neil juhtudel, kui rõhk ei asu esimesel silbil:

natur...
evenemang ...

Kui tuletistes rõhk nihkub tuletisosale, siis esimesel märksõnal märgitud rõhk
kaotab kehtivuse:

debut...; ~ ant (loe: debutant)

Akuudimärgiga tähistatud rootsikeelsetel sõnadel rõhku punktiga (s. o.
teistkordselt) ei märgita:
idé...
resumé...

Rootsi keele muusikalist rõhku ei ole sõnastikus märgitud. Dünaamilise ja
muusikalise rõhu kohta vt. lähemalt grammatikaosas lk. 502 jj.

18. Märksõna hääldus märgitakse nurksulgudes ainult ebareeglipärastel juhtudel.
Hääldus on toodud transkriptsioonis kas terve sõna, sõnaosa või ainult teatava
hääliku kohta. Koolon transkriptsioonis tähistab vokaali pikendust. Häälduse
esitamisel on kasutatud järgmisi foneetilisi märke:

e — lahtine e
T) — nasaalne n
ü — lahtine lühike ü

Rootsi o hääldub reeglipäraselt meie u-na, mistõttu seda hääldust nurksulgudes ei
märgita (välja arvatud juhud, kui vokaali hääldatakse pikalt kinnises silbis, näit.
sõnas bord [hu:-]). Kui vokaal o hääldub sarnaselt eesti o-ga, siis on see nurksulgudes
märgitud [o].

Häälduse kohta vt. lähemalt grammatikaosas lk. 497 jj.

SÕNARAAMATUS KASUTATUD LÜHENDID

adj. — adjektiiv, omadussõna

abstr. — abstraktne

adj. p. — adjektiivne partitsiip

adv. — adverb, määrsõna

aiand. — aiandus

aj. — ajalugu; ajalooline

a jak. — ajakirjandus

ameti. — ametlik ja kantseleikeel

anat. — anatoomia

aiheol. — arheoloogia

aihit. — arhitektuur

asti. — astronoomia

av. — aviatsioon, lennundus

biol. — bioloogia

bot. — botaanika

def. — määratud vorm

dep. — depoonens

ehit. — ehitusala

ei. — elektrotehnika

emf. — emfaatiline, rõhutav

fam. — familiaarne

farm. — farmaatsia, farmakoloogia

fem. — feminiin, naissugu

filos. — filosoofia

folkl. — folkloor

fot. — fotograafia

füsiol. — füsioloogia

füiis. — füüsika

gen. — genitiiv

geogr. — geograafia

geol. — geoloogia

halv. — halvustav

harv. — harva esinev

impers. — impersonaalne, umbisikuline’

impf. — imperfekt

inf. — infinitiiv

inter j. — interjektsioon, hüüdsõna
intr. — intransitiivne, sihitu
inv. — invariaabel, muutumatu
iroon. — irooniline
jah. — jahindus

jms. — ja muu selline, ja muud sellised`.
jne. — ja nii edasi
jt. — ja teised

jur. — jurisprudents, õigusteadus

kai. — kalandus

keem. — keemia

kirikl. — kiriklik

kirj. — kirjandusteadus

kok. — kokandus

kollekt. — kollektiivne

komp. — komparatiiv, keskvõrre

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0009.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free