Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Sõnaraamatu kasutamise juhendid - Sõnaraamatus kasutatud lühendid
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
9
brännässla (bränn-nässla)
tillåta (till-låta)
17. Rootsi keele dünaamilist sõnarõhku märgitakse punktiga rõhulise vokaali all
neil juhtudel, kui rõhk ei asu esimesel silbil:
natur...
evenemang ...
Kui tuletistes rõhk nihkub tuletisosale, siis esimesel märksõnal märgitud rõhk
kaotab kehtivuse:
debut...; ~ ant (loe: debutant)
Akuudimärgiga tähistatud rootsikeelsetel sõnadel rõhku punktiga (s. o.
teistkordselt) ei märgita:
idé...
resumé...
Rootsi keele muusikalist rõhku ei ole sõnastikus märgitud. Dünaamilise ja
muusikalise rõhu kohta vt. lähemalt grammatikaosas lk. 502 jj.
18. Märksõna hääldus märgitakse nurksulgudes ainult ebareeglipärastel juhtudel.
Hääldus on toodud transkriptsioonis kas terve sõna, sõnaosa või ainult teatava
hääliku kohta. Koolon transkriptsioonis tähistab vokaali pikendust. Häälduse
esitamisel on kasutatud järgmisi foneetilisi märke:
e — lahtine e
T) — nasaalne n
ü — lahtine lühike ü
Rootsi o hääldub reeglipäraselt meie u-na, mistõttu seda hääldust nurksulgudes ei
märgita (välja arvatud juhud, kui vokaali hääldatakse pikalt kinnises silbis, näit.
sõnas bord [hu:-]). Kui vokaal o hääldub sarnaselt eesti o-ga, siis on see nurksulgudes
märgitud [o].
Häälduse kohta vt. lähemalt grammatikaosas lk. 497 jj.
SÕNARAAMATUS KASUTATUD LÜHENDID
adj. — adjektiiv, omadussõna
abstr. — abstraktne
adj. p. — adjektiivne partitsiip
adv. — adverb, määrsõna
aiand. — aiandus
aj. — ajalugu; ajalooline
a jak. — ajakirjandus
ameti. — ametlik ja kantseleikeel
anat. — anatoomia
aiheol. — arheoloogia
aihit. — arhitektuur
asti. — astronoomia
av. — aviatsioon, lennundus
biol. — bioloogia
bot. — botaanika
def. — määratud vorm
dep. — depoonens
ehit. — ehitusala
ei. — elektrotehnika
emf. — emfaatiline, rõhutav
fam. — familiaarne
farm. — farmaatsia, farmakoloogia
fem. — feminiin, naissugu
filos. — filosoofia
folkl. — folkloor
fot. — fotograafia
füsiol. — füsioloogia
füiis. — füüsika
gen. — genitiiv
geogr. — geograafia
geol. — geoloogia
halv. — halvustav
harv. — harva esinev
impers. — impersonaalne, umbisikuline’
impf. — imperfekt
inf. — infinitiiv
inter j. — interjektsioon, hüüdsõna
intr. — intransitiivne, sihitu
inv. — invariaabel, muutumatu
iroon. — irooniline
jah. — jahindus
jms. — ja muu selline, ja muud sellised`.
jne. — ja nii edasi
jt. — ja teised
jur. — jurisprudents, õigusteadus
kai. — kalandus
keem. — keemia
kirikl. — kiriklik
kirj. — kirjandusteadus
kok. — kokandus
kollekt. — kollektiivne
komp. — komparatiiv, keskvõrre
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
