- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
49

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - berörd ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

berörd

49

beskriva

ligheteina berör varandra äärmused
satuvad kokku; ~d adj. p. ameti.:
ovan ~a omständigheter
ülalnimetatud v. -mainitud asjaolud; ~ing
puudutus; kokkupuude; komma i ~ med
ngn (ngt) kellegagi (millegagi) kokku
puutuma; ~ ingspunkt s3
kokkupuutepunkt (ka pihl.)
beröva vi kaostama, ära võtma, ilma
jätma; ~ ngn ngt midagi kelleltki
ära võtma, kedagi millestki ilma jätma;
~ ngn på ngt kelleltki midagi
röövima v. riisuma; ~ ngn livet kedagi
surmama; ~ sig livet endalt elu
võtma, ennast tapma
besagda adj. p. def. ülalnimetatud,
-mainitud

besanna vi 1) tõendama, tõestama,
kinnitama; utgången ~de mina aningar
asjade käik kinnitas mu aim(d)usi; 2)
veenduma; du kommer att ~
riktigheten härav sa veendud selle õigsuses;
3) reil. v. pass. tõeks osutuma, täide
minema; drömmen ~de sig (~des)
unenägu läks täide; hans farhågor har
~ ts tema kartused osutusid
põhjendatuks

besats s3 karusnahkne äär v. ääris;

karusnahkne garneering v. ilustus
besatt I impf. vt. besitta
besatt II ppf., sup. vt. besätta
besatt III adj. p. 1) pöörane, hull; ~a
idéer pöörased ideed; skrika som en ~
karjuma kui pöörane; 2) haaratud; ~
av en idé mingist ideest haaratud;
~ av djävulen kirikl. kurjast vaimust
vaevatud; det är som ~ kõnek. (see
on) nagu neetud; ~ het pöörasus,
hullus

bese vaatama, vaatlema, silmitsema; ~
en stad linna vaatama; närmare ~ tt
lähemalt vaadates; kui täpselt võtta,
õieti öelda; ~ende -t vaatlus,
vaatlemine; vid närmare ~ lähemal
vaatlusel

besegla I vi 1) kinnitama; otsustama;
hans öde var — t tema saatus oli
otsustatud; 2) harv. pitseerima
besegla II vi van. purjetama
besegra vi võitma; fienden ~des (blev
— d) vaenlane võideti; — alla
svårigheter kõiki raskusi ületama; ~re
võitja

besiffra vi nummerdama, numbritega
märkima

besjkt|iga vi üle v. järele vaatama;
~ ning üle- v. järelevaatus; ~ nings |
-man üle- v. järelevaataja, inspektor
besinn|a vi 1) järele mõtlema,
kaalutlema; ~ vad du säger! enne mõtle, siis
ütlel; 2): ~ sig järele mõtlema; ümber

mõtlema; kõhklema; ~ande s6
järelemõtlemine, kaalutlemine, kaalutlus;
vid närmare ~ lähemalt järele
mõeldes; ~ing 1) vt. ~ande; 2) teadvus,
meelemärkus; enesevalitsus; komma
till ~ meelemärkusele tulema; förlora
~en meelemärkust kaotama;
enesevalitsust kaotama; bringa ngn till ~
kellelegi mõistust pähe panema; handla
utan ~ mõtlematult tegutsema;
~ingsfull järelemõtlik, kaalutlev;
arukas, mõistlik; ettevaatlik; ~ ingslös
1) (järele)mõtlematu, kaalutlematu,
ennatlik; 2) teadvusetu,
meelemärku-setu; ~ ingstid -en mõtlemisaeg
besjtt|a omama, evima, valdama; ~ning
omamine, valdamine; omand, valdus;
komma i ~ av ngt midagi omandama;
~ningsrätt -en jur. valdusõigus
be| sjunga laulus ülistama, (kellestki)
laulma; ~själa vi hingestama;
innustama, vaimustama
besk 1. s2 kõnek. va kibe (viin); 2. adj.
kibe, mõru; ett ~t svar pihl. terav
vastus; ~a -n vt. beskhet
beskaff lad adj. p. loodud, -taoline,
-sugune; så ~ seesugune, selline;
huru ~ missugune, milline;
annorlunda — teistsugune, -moodi; ~ enhel
laad, omadus; kvaliteet; av sådan ~
seda laadi

beskatt |a vi maksustama; pihl. riisuma;

~ning maksustamine, maksustus
besked [-še:d] s7 vastus, seletus; otsus;
teade; teadmine; få ~ om ngt millegi
kohta vastust v. seletust v. teadet
saama; ge ngn rent ~ kellelegi tõtt
näkku ütlema; veta ~ om ngt midagi
teadma; med ~ korralikult,
põhjalikult; det ar aldrig ngt ~ med honom
tema peale ei saa kunagi kindel olla;
göra ~ för sig enda eest väljas olema,
hästi töötama; ~lig 1) heasüdamlik,
pehmeloomuline, mahe; 2) lahke,
vastutulelik; 3) tagasihoidlik,
vähenõudlik; ~ t våp memmepoeg
beskhet kibedus, mõrudus; pihl. teravus
beskjck|a vi tehn. laadima, (täis)
koormama, täitma; ~ ning 1) tehn.
laadimine, koormamine, täitmine; 2) pöl
saatkond, diplomaatiline esindus;
delegatsioon; ~ ningsräd s7
saatkonnanõunik

beskjut |a [-šü:-] tulistama, laskma; ~
ngn (ngt) med gevär kedagi (midagi)
püssist tulistama v. laskma; ~ning
tulistamine, laskmine
beskna vi kibedaks v. mõruks muutuma,

mõrunema
beskrjv|a kirjeldama; kujutama; bollen
beskrev en vid båge i luften pall tegi

4 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0049.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free