- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
59

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - bjällerklang ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

bjällerklang

59

bland bestånd

bjäll {erklang -en kuljuste kõlin,
kellukeste helin; ~ra sl kuljus, kelluke
bjära sl, bjäre s2 folkl. kratt, pisuhänd,

päär, puuk
bjärt 1. adj. ere, räige, terav; ~a färger
eredad värvid; ~a motsatser selged
v. teravad vastandid; 2. adv. eredalt,
teravalt; sticka ~ av mot ngt millegi
silmatorkav vastand olema
bjässe s2 hiiglane, hiid; vahva poiss,
kange mees, meister; en ~ i bollspel
meister palli mängima
bjöd impf. vt. bjuda

björk s2 kask; kasepuu; ~bark -en
kasekoor; ~ dunge s2 vt. ~ lund; ~ e
-t kasepuit; ~lag -en, ~lake -n
kasemahl; ~lund s2 kasesalu, kaasik;
~löv s7 kaseleht, -lehestik; ~ näver
-n kasetoht, -tohik; ~ris s7 kaseraag,
-hagu; (kase)vits; ~saw-envt. ~lag;
~skog s2 kasemets, kaasik; ~ tjära
sl tehn. kasetõrv, tökat; ~ved -en
kasepuud

björn [-Ö:-] s2 1) karu; man ska inte
väcka den ~ som sover pilti, vana
lugu pole vaja üles soojendada; sälj
inte skinnet innan ~en är skjuten vs.
ära karu nahka enne nüli, kui karu ise
veel käes pole; 2) astr.: Lilla ~en
Väike Vanker; Stora ~en Suur
Vanker; 3) nai j. võlausaldaja; 4) tehn.
rull-käru, -vanker; ~a vi kõnek. võlga
tagasi nõudma; ~ bär s7 bot. põld- v.
karumurakas, põldmari; ~ fi oka sl
bot. siberi karuputk; ~ förare
karutantsitaja; ~grop s2 karuauk (karu
kinnipüüdmiseks); ~ hallon s7 vt.
~bär,- ~hona sl emakaru; ~ide s6
karukoobas; ~jnna sl vt. ~hona;
~ jakt s3 karujaht; ~ jägare karukütt;
~kloört s3 bot. karusõrg, akantus;
~ mossa -n bot. karusammal, käolina;
~ päis s2 karunahkne kasukas; ~ ram
s2 karukäpp; ~ skinn s7 karunahk;
~ skinnsmössa sl karunahkne müts;
~ tjänst s7 karuteene; göra ngn en ~
kellelegi karuteenet osutama; ~unge
s2 karupoeg
black I s2 aj. jalapakk; vara en ~ om
foten pilti, jalus v. takistuseks olema
black II 1. s2 paatjas hobune, võik; 2.
adj. paatjas, võik; kahvatu, pleekinud,
ilmetu; ~a färger kahvatud v.
pleekinud värvid
blad s7 1) leht; kõnek. ajaleht; ta(ga)
~ et från munnen pilti, kõike välja
ütlema; spela (sjunga) från ~et
noodist mängima (laulma); ~et har vänt
sig pilti, olukord on muutunud; 2) tera;
~et på en kniv noatera; ~a vi 1)
harv. lehti ära noppima; 2) murd.,

kõnek. vt. bläddra; ~ artad adj. p.
lehetaoline
bladd I er s7 kõnek. lobisemine, loba,

tühi jutt; ~ra vi lobisema
blad]fjäder s2 tehn. lehtvedru;
~fällning lehtede langemine, lehesadu,
-langus; ~ grönt inv. bot. klorofüll,
leheroheline; ~guld -et tehn.
lehtkuld; ~ig adj. 1) kihiline; 2)
lehtedega kaetud, lehine; ~ knopp [-o-] s2
bot. lehepung; ~kai -en aiand,
leht-kapsas; — lik lehetaoline; ~ loppa
[-0-] sl zool. lehekirp; ~lus zool.
lehetäi; ~ lös adj. lehtedeta, lehitu,
raagus; ~ måge s2 zool. kiidekas,
leht-magu; ~ mossa sl bot. lehtsamblad,
lehtsamblik; ~ neger s3 kõnek., nai j.
ajaleheneeger; ~rik leherikas;
~Silver s7 tehn. lehthõbe; ~ skaft s7
lehe-vars; ~ skiva sl bot. lehelaba; ~ slida
sl bot. lehetupp; ~ tobak -en
lehttuba-kas; ~ verk -et lehestik; ~ växt s3 bot.
lehttaim, ~ ärr s7 bot. lehearm
blaggarn -et takune riie
blam|age [-a:š] s5 blamaaž; ~era vi
blameerima, naeruvääristama,
häbistama

blancmangé [blar|mar]se: v. blammaše:]
s5 kok. blanmanžee, koore- v.
piima-tarretis
blanco vt. blanko

bland prep. hulgas, seas, keskel, vahel;
~ andra teiste hulgas; mitt (i)~
rui-nerna varemete keskel; ~ annat
muuseas; muu seas; många ~ lärarna
paljud õpetajate hulgast v. seast; en ~
tio üks kümne hulgast v. kohta; en ~
de bästa üks parematest
bland |a vi 1) segama; segi ajama; ära
vahetama; allt var ~t om vartannat
kõik oli segamini aetud; 2) (rõhul,
abisõnadega): ~ bort segi v. sassi ajama;
~ bort korten för ngn kedagi
segadusse viima; ~ ihop segi ajama, ära
segama; ~ in sisse segama, lisama; ~
in ngn i ngt kedagi millessegi segama;
~ om segama, segi ajama; ümber
segama; uuesti segama; ~ till: ~ till
en dryck jooki segama; ~ till färg
värvi segama v. vedeldama; ~ upp:
~ upp ngt med ngt midagi millegagi
segama; ~ ut: ~ ut vinet med vatten
veini veega lahjendama; 3): ~ sig a)
segunema; ~ sig med mängden
rahvahulka kaduma; b) sekkuma, end
segama, vahele segama; han ~de sig
i samtalet ta sekkus kõnelusse; ~ad
segatud, segunenud; sega-; ~ kör
segakoor; blandat äktenskap
segaabielu; blandat tåg segarong; ~are
segaja, segisti; ~ bestånd -et mets.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0059.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free