- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
64

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - blyertskladd ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

blyertskladd

64

biåsare

~ kladd s2 kaustik v. klade pliiatsiga
kirjutamiseks; ~ penna sl vt. blyerts
2); ~ skriven pliiatsiga kirjutatud;
~spetsare pliiatsiteritaja; — stift s7
pliiatsisüda, -süsi; ~ stump s2
pliiatsi-jupp; ~ teckning pliiatsijoonistus
bly j färgad [-färjad] tinakarva; ~e
moln tinahallid pilved; ~ förgjftning
med. pliimürgitus
blyg häbelik, arglik, uje; han är inte ~
av sig ta pole kuigi tagasihoidlik, ta
on üsna jultunud; ~as dep. v2
häbenema; blygs du inte! kas sul häbi ei
ole?; ~ över sin gärning oma tegu
häbenema

blygd -en 1) häbi; 2) anat. häbe; ~ben
-et anat. häbemeluu; ~ båge -n anat.
häbemekaar
blyghet [-y:-] häbelikkus, arglikkus,
ujedus

blyig’ans s3 min. pliiläik, galeniit;
~glas s7 tehn. pliiklaas; ~glete s6
keem. pliihapend, -oksiid; ~ grå
tinahall

blygsam [-y:-] tagasihoidlik; häbelik;
leva i ~ma förhållanden
tagasihoidlikes oludes elama; ~het
tagasihoidlikkus; häbelikkus
blygsel [-y-] s2 häbi(tunne)
bly |hage| s7 tinahaavel; ~haltig pliid
sisaldav; ~kula sl tinakuul; ~köl
mer. tinakiil; ~lod s7 tehn.
tina-lood; ~malm -en min. pliimaak;
~ mönja -n, ~ rött inv. keem.
plii-mennik; ~tung tinaraske; ~vatten
s7 farm. tinavesi; ~vitt inv. keem.
pliivalge; ~ ättika sl farm.
tina-äädikas

blå 1. inv. (taeva]sina; i det ~
taevalaotuses, pilvedes, pilvedel (ka pilti);
en färd ut i det ~ pihl. sõit
tundmatusse; vara helt i det ~
fantaasiamaailmas elama, eluvõõras olema; 2. adj.
sinine; slå ngn gul och ~ pilti kedagi
vaeseomaks peksma; ~ tt klär henne
sinine (värv) sobib talle; Blå(a) bandet
teat. karskusselts (Rootsis)
blå |a vi harv. vt. blåna 2); ~aktig
sinakas, sinkjas, sinakatooniline;
~ anlupen oksüdeerunud (metalli
kohta); ~bändist kõnek. teat.
karskusseltsi liige (Rootsis); ~blek adj.
kahvatusinine; ~ blodig pilti
sinivereline, aadlisoost; ~buk s2 murd.
vt. odon; ~ byxor pl. sinised
tööpük-sid, teksased; ~bär s7 mustikas;
~duva sl zool. melekas, õõnetuvi;
~eld -en bot. ussikeel; ~else
(pesu)-sine; ~ fläckig sinisekirju,
siniselaigu-line, -täpiline; ~ frusen külmast
sinine; ~grå sinihall; ~grön sina-

kasroheline; ~gul sinikollane (näit.
Rootsi lipu kohta); ~haj s2 zool.
sinihai; ~hake s2, ~ hakesångare

zool. sinirind; ~ hallon [-on] -et bot.
põldmari, -murakas; ~ jacka sl kõnek.
[sõjalaevastiku) madrus; ~klint s2
bot. rukkilill; ~ klocka [-o-] sl bot.
kellukas; ~ klädd adj. p. sinises
riietuses; ~kopja s2 tehn. valguskoopia;
~ krage s2 kõnek. vt. ~ jacka;
~ kråka sl zool. siniraag
BiåkuHa inv. folki lokspärimägi
(nõidade lennusiht); ~färd s3 folki
nõidade lend (luuaga)
blå j kål -en punakapsas; ~mes s2 zool.
sinitihane; ~mjöik -en kooritud piim,
lõss; ~märke s6 sinine plekk v. laik
(ihul)

blåna vi 1) siniseks muutuma; sinama;
2) (pesu) sinetama; ~d s3 1) vt.
blåmärke; 2) poeet. vt. blå 1.; ~nde
sinav; ~ berg sinavad mäed
blåneka vi kõnek. kangekaelselt eitama

v. salgama
blån|garn [blo:nga:rn] s7, s4 takune

lõng; ~or pl. takud
blå | näst kõnek. sinise v. lilla ninaga;
~ papper s7 kopeerpaber; ~ penna sl
sinine pliiats
blår pl. vt. blånor

blå I randig sinisetriibuline; ~ rutig
siniseruuduline; ~räv s2 sinirebane;
~ röd sinipunane, violetne
blåsa I sl 1) vill, rakk, kubel; mull, vull;

2) anat. kusepõis; 3) nalj. peokleit
blåsa II v3 1) puhuma; det blåser i dag
täna on tuuline; det blåser nordlig
vind tuul puhub põhjast; 2) (rõhul,
abisõnadega): ~ a v ära puhuma;
hatten blåste av tuul viis kübara
peast; ~ av striden võitlust
lõpetama; ~ bort ära puhuma v.
pühkima; ~ emot: det blåser emot tuul
puhub v. on vastu; ~ igen: dörren
blåste igen tuul lõi ukse kinni; spåren
blåste igen jäljed tuiskasid kinni;
~ in: fönstret blåste in tuul surus
akna sisse; vinden blåste in genom
iöns’ret tuul puhus aknast sisse;
~ner, omkull maha puhuma, ümber
paiskama; vinden blåste omkull mig
tuul puhus mu pikali; ~ sönder katki
puhuma; ~ upp: ~ upp en ballong
õhupalli täis puhuma; det blåste upp
mot kvällpn õhtu poole tõusis tuul;
vinden blåste upp dörren tuul puhus
v. paiskas ukse lahti; saken har blåsfs
upp orimligt pilti see asi on üleliia
suureks puhutud; ~ ut: ~ ut ett ljus
küünalt ära puhuma
biås|are 1) klaasipuhuja; 2) pasuna-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0064.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free