- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
68

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - bombattentat ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

bombattentat

68

borddukning

bomb I attentat [bomb-] s7
pommiaten-taat; — fast pommikindel; —flyg -et
pommituslennuvägi; —flygplan s7 vt.

— plan; —fri vt. —fast; — fällare,

— kastare sõj. pommiheitja; —krater
s2 pommikraater; — krevad s3
pommiplahvatus; — mål s7 pommitusobjekt;

— ning pommitamine; —plan s7 sõj.
pommi- v. pommituslennuk; —raid,

— räd s3 sõj. pommituslend; —sikte
-t av. pommitussihik; —splitter s7
pommikild; —säker 1) vt. —fast; 2)
kõnek. kaljukindel

bomma I vi mööda laskma; han —de på
haren ta laskis jänesest mööda, ta ei
tabanud jänest
bomma II v2 1) riivi panema,
riivi(s)-tama; — lör (igen, till) riivi panema;
2) tõkke- v. põikpuuga sulgema
bom I olja [bumm-olja] sl oliivi- v.
pro-vanksõli; —uil -en 1) puuvill; 2) vt.
bomullstyg
bomulls |bai [bumm-] s2 puuvillapall;

— buske s2 puuvillapõõsas; —frö s6
puuvillaseeme; —garn [-a:-] s7, s4
puuvillane lõng, puuvill-lõng; —
in-dustr| s3 puuvillatööstus; —krut -et
keem. püroksüliin; —odlare
puuvilla-kasvataja; —odling puuvillakasvatus;

— plantage [-ta:š] s5
puuvillaistan-dus; —skörd [-šö:-] -en puuvillasaak;

— spinner| s4 puuvillaketrusvabrik;

— tyg s4 puuvillane riie, puuvillriie;

— växt s3 vt. —buske
bomvaktare [bumm-] tõkkepuuvaht,

-valvur

bo|märke [bu:-] s6 õue- v. peremärk
bona I vi poonima

bona II vi: — om kinni katma; sisse v.

ümber mähkima
bonad s3 kootud seinakate
b o nare 1) poonija; 2) poonimismasin
bonbonjär [bor|bonjä:r] s3
kompvekikarp

bond I advokat s3 kõnek.
nurgaadvo-kaat; — aktig talupoeglik; matslik;

— basse s2 van. talumats; — blyg
adj. saamatu, kohmetu; mühaklik;
kartlik, häbelik; —bröllop [-op] s7
talupoja- v. maapulmad; — by s2 küla;

— böna sl bot. põlduba; -dryg adj.
rumaluhke; tölplaslik; —dräng s2
talu-sulane

bonde -n bönder 1) talupoeg; (talu)
peremees; 2) ettur (males); —befolkning
-en talurahvas, talupoegkond; —bruk
s7 talumajandus; —hemman s7 talu;

— klass -en pol. talupojaklass; —krig
s7 aj. talurahvasõda; —stam -men:
av — päritolult talupoeg, pärit
talurahva hulgast; —stånd -et aj. talu-

pojaseisus; —uppror s7 talupoegade
ülestõus v. mäss
bond|flax -en kõnek. vt. —tur; —flicka

sl talu- v. maatüdruk; —folk -et
kõnek. talu- v. maarahvas; — fångare
kelm (ur), pettur, petis; —förstånd -et
nalj. terve v. loomulik mõistus;

— gosse [-o-] s2 talu- v. maapoiss;

— grann kirev, karjuv, maitsetu;
ülesmukitud; — gubbe s2 talutaat;

— gumma sl talueit; —gård s2
talu(nd); —hund s2 segatõugu koer,
(koera)krants (ka pilti, sõimusõnana)-,

— hustru s5 talupoja naine, (talu)
perenaine; —kvinna sl talu- v.
maanaine; — landet: på — maakolkas;

— lolla [-o-] sl vulg. rumal v. tölp
maatüdruk; — mora sl taluperenaine;

— neka vi kõnek. kangekaelselt
eitama; —permission s3 sõj. kõnek.
loata puhkus; —pojke [-oi-] s2 vt.

— gosse

bondsk halv. talupoeglik, matslik
bond |siug adj. nutikas, kaval; —snål
väiklaselt kitsi; —son [-o:-]
talupoja poeg; —stuga sl talutare; —tur
-en pime v. puhas vedamine,
juhuslik v. pime õnn; —ånger -n nalj.
kassiahastus
bong [boi]] s2 talong; kviitung; tähik
boning I -en poonimine
boning II s2 elamu, elukorter, eluase
bonings I hus s7 elumaja; —ort -en
elukoht; — rum s7 elutuba, -ruum
bonitera [-o-] vi hindama, takseerima
bonjour [bor)šu:r v. -šü:r] s3 pikk-kuub,
saterkuub

bonmot [bor|mo:] s7 tabav v.
teravmeelne sõna v. lause
bonus s2 maj. boonus, lisatasu, -kasu;
tagasimaks puhaskasumist
(kooperatiivi liikmele)
bonvax s4 poonimisvaha
bo| plats [bu:-] s3 elukoht; —pålar pl.:

slå ned sina — elama asuma
bor [-o:-] s2 keem. boor
borax [-o:-] s2 keem. booraks
bord I [-u:-] s7 laud; sätta sig till — s
lauda istuma; hålla öppet — pilti.
külalislahke olema; ett gott — hea
köök; hela ~et lyssnade spänt kogu
laudkond kuulas põnevusega; gående

— rootsi laud

bord II [-u:-] inv. mer. parras; gå om —
laevale minema; kasta över — üle
parda viskama; man över — / mees
üle parda!

borda [-u:-] vi mer. parda külge
haakuma

bord I duk [bu:-] s2 laudlina; —dukning
laua katmine

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0068.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free