- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
73

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - bre ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

bre

73

brinnande

bre kõnek. vt. breda

bred lai; bordet är en meter brett laud
on üks meeter lai; ett brett leende lai
naeratus; de ~a lagren laiad
rahvahulgad; göra sig ~ pilti, end laiaks v,
tähtsaks tegema
breda v2 (laiali) laotama; levitama;
~ på peale määrima; kõnek.
liialdama; ~ ut välja laotama; ~ uf sig
levima; ~ ut sig om ngt midagi
põhjalikult seletama; — över katma
bred|axlad laiaõlgne, -õlaline; ~bent
harkjalgne, harkis jalgadega;
~bla-dig laialeheline; ~ brättig
laiaääreline (kaabu jms. kohta)
bredd s3 laius (ka geogr.); mäta ngt på
~ en millegi laiust mõõtma; i ~ med
ngn (ngt) kellegagi (millegagi) kõrvuti
v. ühel joonel; kellegagi (millegagi)
võrreldes; gå i ~ kõrvuti käima;
pilti, samaväärne olema; lägga ut på
~en lihuma, lihavaks minema,
ras-vuma; nordlig ~ geogr. põhjalaius;
~a vi laiendama; ~grad s3 geogr.
laiuskraad; ligga på samma ~ samal
laiusel v. laiuskraadil asuma; på
varmare ~er soojemas kliimas
bred |münt, ~mynt suure v. laia suuga
~ randig laiatriibuline; ~sida sl 1)
mer. parras, laevakülg; 2) sõj.
kogupauk; avfyra en ~ kogupauku andma
(ka pilti); ~skyggig laiaservaline;
~spårig laiarööpmeline
bredvid, bredvid [kõnek. breve:] adv.,
prep. kõrval, kõrvale, kõrvalt; han bor
alldeles här ~ ta elab siinsamas
kõrval v. lähedal; han förtjänar en del ~
ta teenib päris palju kõrvalt; sitta ~
ngn kellegi kõrval istuma; ~ liggande
kõrval- v. lähedalasuv; ~ sittande
kõrvalistuv; ~ stående kõrvalseisev
brett adv. laialt; tala vitt och ~ pikalt
ja laialt rääkima; ropen hördes vitt
och ~ kõikjal kõlasid hüüded
brev s7 kiri; underråtta per ~ kirja teel
teatama; svara på (besvara) ett ~
kirjale vastama; lägga ett ~ på
posten kirja posti panema v. postitama;
~ befordran [-u:-] inv. kirjade
kätte-v. kohaletoimetamine; ~ bärare
kirjakandja, postiljon; ~duva sl
kirja-tuvi; ~fack s7 kirjalaegas; ~ förrn
-en: i ~ kirja kujul; kirjakujuline;
~ försändelse postisa|adetis; ~
hemlighet kirjavahetusesaladus; ~kõrt
s7 postkaart; ~lapp s2 väike kiri,
sedel; ~ ledes kirja teel; ~låda sl
kirjakast; ~ papper s7 kirjapaber;
~ porto s6 saatekulu, postimaks;
~press s2 kirjapress; ~remissa sl
maj. postiülekanne; ~ skola sl kaug-

õppekool; ~ skuld: stå i ~ till ngn
kellegi kirjale vastust võlgnema;
~ställare kirjade koostamise õpetus
(õpik); ~svar s7 kirjalik vastus;
~säck s7 postikott; ~väg s2
kirja-kaalud; ~ väska sl kirjatasku;
kirja-paun, postikott; ~ växla vi
kirjavahetuses olema, korrespondeerima;
~ växling kirjavahetus,
korrespondents

bricka sl 1) kandik; 2) nupp, kivi, vigur
(lauamängus); 3) numbrimärk;
nimeplaat; ametimärk; 4) tehn. seib; ralv
bridge [bridš] s2 bridž(imäng); ~part|

s4 bridžipartii
brigad s3 brigaad; ~chef [-še:f] s3 sõj.
brigaadikomandör; ~ general s3 sõj.
brigaadikindral; ~ ledare brigadir;
~stab s3 sõj. brigaadi staap; ~vis
adv. brigaadide kaupa
brigadör s3 1) brigadir (Päästearmee
ohvitseriauaste); 2) harv. tõöbrigaadi
liige

brigantin s3 mer. brigantiin
brigg s2 mer. prikk(laev)
brikett s3 brikett

briljant [-ar|t v. -ant] 1. s3 briljant (ka
trük.); `l. adj. briljantne, hiilgav; 3.
adv. briljantselt, hiilgavalt; ~ring s2
briljantsõrmus; ~ smycke s6
briljant-ehe

briljera vi hiilgama, särama; uhkustama,

uhkeldama
brill lor pl. kõnek. prillid; ~båge s2

prilliraamid
bringa I si (looma)rind (ka kok.)
bringa II vi v. bragte bragt tooma;
viima; panema, seadma; ~ ngn lycka
(glädje) kellelegi õnne tooma v.
rõõmu valmistama; ~ ngn i olycka
kedagi õnnetusse tõukama; ~ ngn
om livet kelleltki elu võtma; ~ ngn
till förnuft kellelegi mõistust pähe
panema; ~ ngn ur jämvikt kedagi
tasakaalust välja viima; ~ i ordn`ng
korda seadma; ~ ngt på tal millestki
juttu tegema, midagi kõne alla võtma;
~ i dagen päevavalgele tooma; han
har bragt det därhän, a’t... ta on
asja niikaugele viinud, et ...
brink s2 küngas, kink; nõlvak; ~hake
s2 pidurdushaak (lihtne
pidurdus-seadis)

brinna brann brunnit põlema; ~ av
maha v. ära põlema; ~ inne sisse
põlema; ~ ner maha põlema; ~ ut
ära põlema, kustuma; ~ nde põlev;
pilti, tuline, palav, kuum; ~ bön
pilti, kirglik palve; ~ kärlek pilti.
kuum armastus; springa för ~ livet

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0073.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free