- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
76

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - B - brumbas ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

brumbas

76

bryta

— bas s2 kõnek. tõrrebass; — björn s2
pilti, iriseja, toriseja; —kompensator
{-or] el. mürapiirik; — ma vi 1)
mõmi-sema, porisema, sumisema; 2) urisema,
torisema

brun pruun; — aktig pruunikas; —bränd
pruuniks põlenud, (tugevasti)
päevitunud; — ett s3 adj. brünett; —grön
pruunikasroheline; — hyad, — hyllt
tõmmu; —koi [-o:-] s7 pruunsüsi;

— kål -en punakapsas

brunn s2 1) kaev; allikas, läte; — ar i
isen jääaugud; 2) tervisveeallikas;
dricka — tervisvett jooma,
tervisvee-kuuri läbi tegema; 3) purskkaev
brunnen põletatud, põlenud; — kalk

põletatud lubi
brunnit sup. vt. brinna
brunns | gäst s3 tervisveekülastaja; — hus
s7 tervisveepaviljon; —kur s3
tervis-veeravi; —vatten -vattnet 1)
kaevuvesi; 2) tervisvesi
brunst s3 1) kiim, ind; 2) inna- v.
jooksuaeg; — ig kiimaline, indlev; —tid -en
vt. brunst 2)
brunte s2 kõrb [hobune)
brunögd pruuni- v. sõstrasilm(ali)ne
brus -et kohin, mühin; sahin, kahin; en
flaska — murd. pudel limonaadi; — a
vi kohisema, mühisema; sahisema,
kahisema; det — r j (för) mina öron
mu kõrvad kohisevad; — upp
ägestuma, ärrituma; — ut mot ngn pilti.
kellegi peale vihaselt karjuma; — hane
s2 zool. tutkas; —huvud s7 kõnek.
tuisupea, ägedaloomuline inimene
brusten murdunud, rebenenud; murtud,
katkine, lõhkine; — blick kustunud
pilk

brustit sup. vt. brista

brutal brutaalne, toores; — itet
brutaalsus, toorus
bruten murtud; murdunud; en — man
pihl. murest murtud mees; tala —
svenska vigast rootsi keelt rääkima,
Tootsi keelt väänama; brutet tak ehit.
mansardkatus; brutet tal murdarv
brutit sup. vt. bryta

brutto 1. -t bruto(summa); 2. adv. bruto;

— dräktighet -en brutotonnaaž;
—inkomst [-o-] s3 brutotulu; — pris s7, s4
brutohind; —vikt -en brutokaal

bry 1. -et harv. mure, rahutus; 2. v4 1)
vaevama; — sin hjärna med ngt (oma)
pead millegagi vaevama v. millegi
kallal murdma; 2): — ngn för ngt
kedagi millegi pärast narrima v.
nokkima v. nöökama; 3): — sig om ngt
millestki hoolima; vad — r jag mig
om det? mis see minusse puutub?;

— dd adj. p. kohmetunud, nõutu,
häbelik

bryd|erj peamurdmine; kimbatus,
segadus, nõutus; försätta ngn i —
kellelegi peamurdmist v. peavalu tegema;
råka i — kimbatusse v. segadusse
sattuma; vara i — för pengar rahahädas
olema; —sam täbar, raske, vilets; en

— fråga delikaatne küsimus
brygd I s2 vt. brugd

brygd II s3 1) pruulimine; 2) pruulis
brygg s7 harv. vt. brygd II
brygga I sl 1) sild; 2) sadamasild
brygg |a II v2: — öl õlut pruulima v.
tegema; —are pruul(ija); —eri
õlletehas, -vabrik; —hus s7 1) õlleköök;
2) pesukoda [maal); —mästare vt.

— are; —våg s2 detsimaal- v.
küm-nendkaalud

brylling neljanda põlve nõbu
bryla s3 hõõgvein
bryn s7 äär, serv, veer
bryna I v3 pruunistama, pruuniks tegema
bryna II v3 teritama, ihuma, liipima
bryne s6 vt. brynsten
bry nja sl aj. soomusrüü
brynsten s2 tahk, luisk, kõvasi
bryo|log [-o:g] bot. brüoloog; — logj
[-o-] -en bot. brüoloogia, samblateadus
brysk jäme, järsk, terav, jõhker
bryssel|kål -en brüsseli kapsas; —spets

s2 brüsseli pits
bryta bröt brutit 1) murdma; lahti v.
katki murdma v. kiskuma; — haisen
kaela murdma; — ett brev kirja lahti
rebima v. avama; — med sina vänner
oma sõpradest lahti ütlema, oma
sõpradega suhteid katkestama; — ett
avtal kokkulepet rikkuma; 2) (välja)
kaevama; murdma; 3) (maad) üles
harima, raadama; 4) [värvi, maitset
jms.) varjundama, nüansseerima; 5)
[keelt) murtult v. kangelt rääkima v.
väänama; — på svenska vigaselt
rootsi keelt rääkima; 6) eksima,
patustama; — mot lagen seaduse vastu
eksima, seadust rikkuma; 7) (rõhul,
abisõnadega): — av ära v. katki
murdma; — fram a) esile tulema; b)
edasi tungima; — igenom läbi
tungima v. murdma; — in a) sisse
tungima v. murdma; b) algama; — lös(t)

a) lahti murdma; b) puhkema, lahti
minema; — ned (ner) a) maha
murdma; b) maha suruma; — samman
kokku varisema; — sönder katki
murdma; — upp a) lahti murdma;

b) lahkuma; — ut a) välja kangutama;
b) puhkema; 8): — sig a) murduma;
en kraftig våg bröt sig mot klippan
tugev lainé lõi vastu kaljusid; b)

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0076.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free