- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
92

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - D - dagtinga ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

dagtinga

92

datera

varustama; ~ tinga vi 1) kompromis`
sile minema, järeleandmisi tegema; 2)
van. läbirääkimisi pidama; 3)
kapitu-leeruma; ~traktamente s6 päevaraha
dahlia [da:lia] sl bot. daalia
dakapo 1. adv. bis!, korrata!; 2. s6 muus.

kordamine
daktyl s3 kii), daktül
dals2 org

dala vi laskuma, aeglaselt langema

daler s9 aj. taaler

dalgång s2 pikk kitsas org

dalj s7 kõnek. peks, nahatäis; ge ngn

~ kellelegi nahatäit andma
dal |kari s2 1) vt. dalmas; 2) kõnek. jäme
vale, luiskamine; slå ~ ai i ngn
kellelegi valetama, kedagi petma; ~kulla
sl Dalarna naine v. tüdruk
dallra vi värisema, värelema, võnkuma,

vibreerima
dal I mas s2 Dalarna mees; ~ mål -et

dalarna murre
dal I ripa sl zool. rabakana; ~sänka sl

nõgu, väike org
dalt s7 hellitamine, õrnutsemine;
helli-tus, õrnus; ~a vi: ~ med ngn kedagi
hellitama, kellegagi õrnutsema
dam I s3 1) daam; 2) lipp [malend)-, 3)

emand (kaait); tamm [kabes)
dam II -an kabe, tamka
damask s3 sääris, kedri
damast s3 tekst, damast
dam j avdelning naisteruum; ~ badhus
s7 naistesaun; ~ bekant naistuttav;
~ besök s7: han hai ~ tal on daam
külas; ~ bjudning daamide
koosviibimine

damejeanne [dam(e)šann] s5 korvpudel
dam|frisering naistejuuksuri töökoda;
~ frisör, ~ frisörska naistejuuksur;
~ gambit s2, s3 lipugambiit; ~ kläder
pl. naisteriided; ~ konfektion
naisteriiete kauplus; ~kör s3 naiskoor;
~ lag s7 spoit. naiskond
damm I s2 1) pais, tamm; 2) paisjärv,
tiik

damm II s7 tolm; liva (löia) upp mycket

~ pilti, palju kära tekitama
damma I vi 1) tolmama; 2) tolmu
pühkima; ~ av tolmust puhastama; ~
nei tolmuseks tegema
damma II vi kõnek. lööma, peksma;

~ ihop karvupidi kokku minema
damm I anläggning, ~byggnad s3 tamm,
pais

damm I handduk s2 tolmulapp; ~ig
tolmune; ~korn s7 tolmukübe
dammlucka sl vesivärav
dammoln (damm-moln) s7 tolmupilv
damm |suga tolmuimejaga puhastama;

~ sugare tolmuimeja; ~ torka [-o-]

vi tolmu pühkima; ~ trasa sl
tolmulapp; ~ vippa sl (sulgedest) tolmuhari
dämning tolmupühkimine
damp impf. vt. dimpa
damrum s7 daamide ruum [hotellis jm.)
damspel -et kabemäng
dam I sällskap -et: i ~ daami(de)
seltskonnas; ~ tidning naisteajakiri;
~ toalett s3 naistetualett; ~ väska sl
käekott

dana vi 1) looma; vormima, kujundama;

2) kasvatama, õpetama
dana | arv s7 jui. vaibevara
dank I s2 rasvaküünal
dank II: slå ~ logelema, laisklema
dans s3 tants; boija ~en tantsu
alustama; det gåi som en ~ läheb nagu
lepse reega; bjuda på ~ tantsima
kutsuma; låi jag be om en ~? tohin ma
tantsima paluda?; ~a vi tantsima;
~ eltei ngns pipa kellegi pilli järgi
tantsima; ~ ut 1) tantsu alustama; 2)
tantsu lõpetama; ~ ut julen
jõulupühi laste tantsupeoga lõpetama
dans |ande tantsiv; de ~ tantsijad;
~are tantsija; ~bana sl
(vabaõhu)-tantsupõrand; ~erska tantsijanna;
~golv [-o-] s7 tantsupõrand
dansk 1. adj. taani; 2. s2 taanlane; ~a

1) sl taanlanna; 2) -n taani keel
dans I lek s2 ringmäng; ~ lektion
tantsutund; ~lõkal s3 tantsusaal; ~lysten
tantsuhimuline; ~ lärare, ~ lärarjnna
tantsuõpetaja; ~mus|k -en
tantsumuusika; ~orkester [-o-] s2
tantsuorkester; ~ sjuka -jj med. tantstõbi;
~steg s7 tantsusamm; ~ tillställning
tantsuõhtu, -pidu; ~visa sl
tantsulaul; ~ör tantsija; ~ös tantsijanna
darr s7 värin, võbin, vabin; vappumine;
~a vi värisema, võbisema; vappuma;
~ av köld külmast lõdisema; ~ i hela
kioppen üleni värisema; hon ~i på
handen ta käsi väriseb; ~ iöi ngt
millegi pärast hirmul olema
darr |ande värisev, võbisev; värelev;
~gräs -et bot. värihein; ~hänt: han
åi så ~ ta käed värisevad kõvasti;
~ ig värisev, võbisev; tudisev; ~ ning
värin, võbin; vappumine; ~ rocka
(daiiocka) sl zool. elektrirai; ~ål s2
zool. elektriangerjas
dask 1) s7 nahatäis, peks; 2) s2 laks.

võmm; ~a vi laksu v. võmmu andma
dass s7 kõnek. kemmerg, väljakäik
data pl. 1) vt. datum; 2) andmed, faktid;
~ behandling andmetöötlus;
~mas-k|n s3 elektronarvuti, raal

datera dateerima; — sig från 1700-talet

18. sajandist pärinema v. pärit olema

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0092.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free