- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
106

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - D - dvärgfolk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

dvärgfolk

lOé

dåna

buskask; ~folk s7 kääbusrahvas;
~träd s7 kääbuspuu; ~växt 1) s3
kääbustaim; 2) -en kääbuskasv
dy s3 muda, pori; ~ blöt läbimärg
dyckert s2 ehit. krohvinael
dyft kõnek.: inte ett ~ mitte raasugi v.
kübetki

dygd s3 1) voorus; vandra ~ens väg
vooruse rada käima; 2) suguline
puhtus, süütus; förlora sin ~ neitsilikkust
kaotama; ~e|mönster s7 vooruse
eeskuju, vooruse etalon; ~lg vooruslik
dygn s7 ööpäev; ~et runt (om) ööpäev
läbi, kogu ööpäeva; en gång om ~ et
üks kord ööpäevas
dygns |gammal ühe päeva vanune;

~ lång: en ~ färd ööpäevateekond
dyig mudane, porine
dyka v3 v. dök dykt sukelduma; pea ees
vette hüppama; alla kummarduma; av.
pikeerima; kõnek. kukkuma; ~ fram
(välja) ilmuma; ~ in sisse lipsama v.
põikama; ~ ner sukelduma; ~ upp
pinnale tõusma; esile kerkima,
nähtavale tulema, välja ilmuma
dykar|dräkt s3 mer. tuukriülikond; ~e
tuuker; ~ klocka sl tuukrikell; ~ sjuka
-n med. kessoontõbi; ~ utrustning
tuukrivarustus
dykdalb s3 mer. paal (post)
dykning sukeldumine; av. pikeerimine
dylik niisugune, selline, sellesarnane,
-taoline; något ~ t midagi selletaolist;
oeh ~ t ja muud seesugust
dymedelst van. sel teel, seeläbi
dymling ehit. puitnael
dymmelveckan kirikl. vaikne nädal
dyn 1) s3 geogr. düün, luide; 2) utr., neutr.

füüs. düün
dyna sl padi

dynamjk füüs. dünaamika

dynamisk dünaamiline

dynamjt s3 dünamiit; ~ard s3 terrorist,

pommiheitja
dynamo s5 dünamo; ~ meter s2 dünamo-

meeter
dynasti s3 dünastia

dyng|a sl sõnnik; ~ bagge s2 zool.
sitasitikas; ~ grep|e) s2 sõnnikuhark;
~hög s2 sõnnikuhunnik
dyning 1) ummiklainetus; 2) pilti,
järellainetus, järelkaja
dynt s2 vet. tangtõbi, tangud
dy I pöl s2 poriloik

dyr 1) kallis, hinnaline; ~a priser
kõrged hinnad; betala ~ t kallilt maksma;
2) kallis, armas; svärja en ~ ed
pühalikku vannet andma; ~ bar kallis,
hinnaline; väärtuslik; ~ barhet väärt
-asi, väärisese; ~ grip s2 aare
dyrk s2 muukraud

dyrka I vi: ~ upp lahti muukima; ~

sig in muukraua abil sisse tungima
dyrka II vi: ~ upp priset hinda üles
kruvima

dyrka III vi jumaldama, kummardama;
~n utr. jumaldamine, kummardamine;
~ ns I värd imetlusväärne
dyrkfri sissemurdmis- v. murdvarguskin-

del

dyr I köpt pihl. kallilt saadud; en ~ seger
raskelt saavutatud võit; ~ort s3
kõrgemate hindadega piirkond;
~ortstil-lägg s7 palgalisa kõrgemate hindadega
piirkondades; ~t kallilt; bo ~ kallis
korteris elama; ~tid s3 kriisiaeg,
elu-kallidusperiood; ~ tidstillägg s7
kriisi-aegne palgalisa
dyscha sl kõnek., ~teil s3 kušett
dysenteri -(e)n med. düsenteeria
dyst|er morn, raskemeelne; sünge, kurb,
rõõmutu; ~ till sinnes mornis
meeleolus; dystra färger sünged värvid; ~ ra
vi: ~ till tusaseks muutuma, süngeks
v. kurvaks jääma
dyvelsträck -en farm. juudavaik
dy I våt läbimärg, märg nagu kalts
då 1. adv. 1) siis, sel v. tol ajal, tol korral;
~ oeh ~ aeg-ajalt, vahetevahel; ~
för tiden tol ajal; vad nu ~? noh, mis
nüüd?; än sen ~ ? ja mis siis?; 2) kui;
just ~ han kom just siis, kui ta tuli;
2. kon j. 1) kui; ~ han kom kui ta tuli;
2) sest, kuna; ~ han kom senare kuna
ta tuli hiljem
dåd s7 tegu, töö; han blygdes för silt ~
ta häbenes oma tegu; bistå ngn med råd
och ~ kedagi nõu ja jõuga abistama;
~kraftig teovõimas; ~lust -en
tegutsemisiha; ~lysten teohimuline; ~lös
teovõimetu
dåförtiden (då för tiden) tol ajal
dålig 1) halb, paha; ~ mat vilets toit;
pojken är ~ i tyska poiss on saksa
keeles nõrk; ~ t rykte halb kuulsus;
2) haiglane, haige; jag känner mig litet
~ ma tunnen end natuke haiglasena;
det är mycket ~ t med honom ta ön
väga haige; ~het: vara ute på ~er
kõnek. pidutsema, pummeldama; ~t
halvasti, pahasti; affärerna går ~ äri
läheb halvasti; ha det ~ (ställt) raskes
olukorras olema; det gick ~ i svenska
iör honom rootsi keele õppimine
edenes tal kehvasti; det blir ~ med
potatis i år tänavu tuleb kehv kartulisaak
dån I bot. kõrvik

dån II s7 müra; mürin, kõmin; kohin,
mühin

dåna I vi mürisema, kõmisema;
kohisema, mühisema

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0106.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free