- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
122

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - F - final ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

final

122

fiskyngel

final 1. s3 finaal; 2. adj. lgv. otstarbe-;
~ sats otstarbelause; ~jst s3 sport.
finalist

finans [-ans v. -ar|s] s3 1): den högre
~ en finantsmagnaadid, rahatuusad;
2) pl. finantsid; ha dåliga ~ er
rahalistes raskustes olema; 3) varanduslik
olukord; ~iell finants-, rahanduslik;
~ iera finantseerima; ~iär s3, ~man
rahatuus; ~ väsen -det finantssüsteem
fin |bager| kondiitriäri; ~emang fam.
hästi, suurepäraselt; ~fibrig
peene-kiuline; ~fin ülihea; ülitore; ülipeen;
~ fördela vi peenendama
finger fingret v. fingern pl. fingrar sõrm,
näpp; han har långa fingrar pihl. tal
on pikad näpud; han har ett ~ med i
spelet pilti, tema käsi on siin mängus
fingera vi välja mõtlema; teesklema; ~ /

namn valenimi
finger I avtryck s7 sõrme- v. näpujälg;
~borg [-o-] s2 sõrmkübar;
~borgs-ört [-o-] s3 bot. punane digitaalis v’,
sõrmkübar; ~ färdig osavate v.
nobedate kätega; ~krok s2: dra ~
sõrmkooku vedama; ~ skiva sl (telefoni)
numbriketas; ~ sättning muus.
sõrme-seade, aplikatuur; ~tuta sl sõrmetupp;
~ visning näpunäide
fingra vi sõrmitsema, näppima
fin| hacka vi peeneks raiuma v. hakkima;
~hyllt õrna jumega; ~ inställning
tehn. peenreguleerimine
finjt lgv. finiitne, pöördeline
fink s2 zool. vint

finka sl 1) fam. pogri; 2) pagasivagun;

(kinnine) kaubavagun
finkal|brig väikesekaliibriline
finkel puskar

fin|kornig peeneteraline; ~ känslig
peenetundeline; ~ känslighet
peenetundelisus

finlandssvensk 1. s2 Soome rootslane; 2.

adj. soomerootsi
finlek s2 täpsus

finlemmad õrna v. hapra kehaehitusega,

nõrga kondiga
finländ|are soomlane; ~sk adj. soome
fin |maia vi peeneks jahvatama; ~malen
peeneks jahvatatud; ~maskig
peene-silmaline (võrgu jms. kohta)-,
~mekaniker peenmeh(h)aanik
finn |a fann funnit 1) leidma; ~ för gott
att... heaks v. kasulikuks pidama,
et...; ~ på ngt midagi välja mõtlema,
millegi peale tulema; 2): ~ sig
tasakaalu leidma v. hoidma (ka pihl.)-,
~ sig i ngt millegagi kohanema v.
harjuma; han finner sig alltid ta ei satu
kunagi kimbatusse; han fann sig snart

ta kogus end peagi; ~ sig förträffligt
end suurepäraselt tundma; ~ande:
vara till ~s olemas olema, leiduma;
~ as fanns funnits dep. (olemas)
olema, leiduma; ~ till olemas olema
finnbyggd s3 soomlastega asustatud ala
finné I s2 soomlane

finn|e II s2 vinn, vistrik; ~ig vinniline,

vistrikuline
finnmark s9 1) soome mark; 2) vt.
finnbyggd

fin [putsa vi viimistlema; ehit. krohvima;
~rum s7 võõrastetuba; ~sikt 1) s2
peensõel; 2) utr. püülijahu; ~ silver s7
puhas hõbe
finsk adj. soome; ~ai) sl soomlanna;
2) -n soome keel; ~sprakig
soomekeelne; ~ugrisk adj. soome-ugri
fin I skuren peeneks lõigatud; pihl.
peene-jooneline, peen; ~ slipa vi lihvima
(ka pihl.); ~smakare maiasmokk;
~ smide s6 lukksepatöö; ~ snickare
kunsttisler; ~stil s2 trük. ptii(kiri)
fint I s3 1) (vehklemises) pettetorge; 2)

pihl. riugas, kaval võte
fint [-i:-] II adv. kenasti, hästi
fin[trådig peeneniidiline, -lõngaline;
~ tvätt s2 väiksem v. igapäevane
pesupesemine
finurlig kaval, nutikas
fiol s3 viiul; betala ~ ema kogu putru
üksi ära sööma, tagajärgede eest
üksinda vastutama
fira I vi 1) pühitsema; pidutsema; 2) fam.

puhkama, mitte töötama
fira II vi mer. viirama
firmament s7 taevalaotus
firning [-i:r-] kõnek. tõöluus
fisk s2 kala; varken fågel eller ~ ei liha
ega kala; i de lugnaste vattnen går de
största ~arna vs. vaga vesi, sügav
põhi; få sina ~ ar varma tõrelda v.
pragada saama; ~a vi kala püüdma,
kalastama; ~ efter ngt pihl. midagi
taotlema, millegi poole püüdma; ~ i
grumligt vatten pilti, sogases vees kalu
püüdma; ~a |fänge s6 sg. kalapüük
fiskal s3 prokurör, süüdistaja
fisk j are kalur, kalamees; ~art s3
kalaliik; ~ avfall s7 kalajäätmed; ~bens7
kalaluu, -roots; ~ blåsa sl kalapõis;
~ bulle s2 kalakotlet
fiske s6 kalapüük, kalastamine; ~ dön s7
kalapüügiriistad, püünised; ~garn s7,
s4 kalavõrk; — läge s6 kaluriküla
fiskerj vt. fiske; ~ näring kalandus
fisk|gjuse s2 zool. kalakotkas; ~
leverolja [-o-] sl kalamaksaõli; ~ redskap
pl. kalapüügiriistad; ~rom -men
kalamari; —rätt s3 kalaroog; ~ stjärt s2
kalasaba; ~ yngei s7 kalamaim

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0122.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free