- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
127

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - F - fordon ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

fordon

127

fotfäste

fordon s7 sõiduk

fordr|a v J nõudma; ~an utr. pl.
fordringar nõudmine, nõue; ~ande nõudlik,
suurte nõudmistega; ~ ing vt.
fordran; ~ ings| ägare võlausaldaja
form [-o-] I s2 valamis- v.
küpsetamis-vorm

form [-o-] II s3 vorm, kuju (ka pilti.)-, i
fast ~ tahkel kujul; ~a vi vormima,
kujundama
formalitet [-o-] formaliteet, formaalsus,

vormilisus, vormitäitmine
format [-o-] formaat

formation 1) formatsioon; 2) sõj. rivistus,
rivi

form I bar [-o-] vormitav; ~ei s3 vormel;
~ell formaalne, vormiline; ~enlig
vormikohane; ~era 1) formeerima,
moodustama, kujundama; 2) (pliiatsit)
teritama; ~ering 1) sõj. rivistus; 2)
mer. (sõjalaevade) rivi; ~fråga sl
vormi küsimus, formaalsus; ~
fulländad vormilt täiuslik; ~ giva vormima,
kujundama; ~lig 1) vormikohane; 2)
tõeline, täielik, päris; det uppstod (en)
~ panik tekkis tõeline paanika;
~ ligen sõna tõsises mõttes, lausa;
~ lära sl lgv. vormiõpetus; ~ lös
vormitu; ~sak s6 formaalsus; vormi
küsimus; ~ stridig mitte vormikohane;
~ulera vi formuleerima; ~ulär s7
formular; ~ vidrig vt. ~ stridig
forn vana, muinas-, muistne-, muinsus-;
~ lämning, ~ minne s6 muinasjäänus,
muistis, muinasese; ~tida inv.
muinasaegne

fors [-o-J s2 kosk, juga; pilti, vool, valing;

~a vi voogama, hoovama
forsk|a [-o-] uurima; ~ande uuriv;
~are uurija, teadlane; ~ning 1)
uurimine, teaduslik uurimistöö; 2) [-(taga]otsimine-] {+(taga]-
otsimine+}

forsl|a [-o-] vi vedama, küütima,
trans-portima

först I mästare [-o-] metsnik; ~ väsen

-väsendet -väsenden v. s6 metsandus
fort [-o-] I s7 kindlus, fort
fort II 1. adv. kiiresti, ruttu, kähku; allt
~ ikka veel; 2. inter j. kiiresti!, ruttu!,
kähku!; ~a: ~ på kiirustama, taga
sundima; ~ sig ette käima (kella
kohta)

fort|bestå (edasi) kestma, kehtima;

~ bilda vi: ~ sig edasi õppima
fortepiano [-or-] s6 pianiino, fortepiaano,
klaver

fort| fara jätkama; jätkuma, (edasi)
kestma; ~ farande (ikka) veel; ~
färdig kiire, pealiskaudne; ~gå jätkuma,
edasi kestma; ~ gående jätkuv;

~ gång utr. kestus, käik, kulg; ~ komst
[-o-] s3 edasijõudmine
fort |körning kiire sõit; kiiruse ületamine;
~ leva v2 edasi elama; ~ löpande
jätkuv; ~ planta vi 1) paljundama; sigi^
tama; 2) siirdama; 3) pilti, levitama;
propageerima
fortplantnings I drift s3 sugutung; ~
förmåga sl sigimisvõime; ~organ [-o-]
s7 sigitusorgan
fort| satt jätkuv; ~ skaffa vi edasi
toimetama v. viima v. transportima; ~
skaff-ningsmedel s7 transpordivahend;
~ skrida edasi jõudma; (aeglaselt)
edasi liikuma; edenema; ~ sprida v2
levitama; ~ sätta jätkama; edasi
kestma; ~ sättning jätkumine; järg;
i ~ en edaspidi; ~vara edasi olema
v. kestma v. elama; ~ varande ikka
veel, jätkuvalt; ~varo utr.
edasikestmine, edasine olemasolu
forward [forvard] s2 sport, edurivimän-

gija, forvard
fossil [-o-] geol. 1. neutr. fossiil, kivistis;

2. adj. fossiilne, kivistunud
fostbrödralag s7 aj. verevendlus (ka
pilti.)

foster s7 loode, embrüo; pihl. vili, toode;
~barn s7 kasulaps; ~bro|dejr
kasuvend; ~ fa(de)r kasuisa; ~ fördrivning
abort; ~ föråldrar pl. kasuvanemad;
~jord s2 kodumaa muld; —land
isamaa, kodumaa; ~ljud s7 med. loote
südamelöögid; ~ ländsk isamaaline;
~mo|dejr kasuema; ~ syskon pl.
kasuõed ja -vennad; ~ syster kasuõde;
~vatfen s7 med., vet. lootevedelik
fostra vi 1) (üles) kasvatama; 2)
sünnitama, esile kutsuma ~ n utr. kasvatus;
~ re kasvataja
fot 1) foten fötter jalg; jalam; få fast ~
kindlat jalgealust saama; till ~s
jalgsi; försåtta på fri ~ vabaks
laskma; — för — samm-sammult; stå
på god ~ med ngn kellegagi heal jalal
olema v. hästi läbi saama; leva på stor
~ laialt v. laia elu elama; falla till ~a
järele v. alla andma; ta till fötterna
jalga laskma; 2) s9 jalg (mõõduna)-,
~a vi 1) rajama; toetama; 2) kõnek.
jalaga virutama; 3) kõnek. (töölt) lahti
laskma; hundipassi andma
fotabjälle s6: från hjässan till ~t
pealaest jalatallani
fot|ad adj. p.: vara ~ på ngt millelgi
rajanema v. põhinema; ~ beklädnad s3
jalatsid, ialanõud; ~ behandling
pediküür; ~boil [-o-] s2 jalgpall; ~broms
[-o-] s2 jalgpidur; ~folk [-o-] s7 sõj.
jalavägi; ~ fäste s6 jalgealune; få
(vinna) ~ pinda leidma (ka pihl.)-,

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0127.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free