- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
132

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - F - fräsch ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

fräsch

132

fux

fräsch 1) värske, nooruslik, õitsev; 2) uus,
kasutamata; ~a vi: ~. upp
värskendama; ~ör värskus -:
fräsning I vf. fräs I
fräsning II tehn. freesimine
frät j a v3 korrodeerima, soovitama;
sööma, purema (koide kohta); pilti.
piinama, vaevama; ~sar s7 med.
pahaloomuline haavand
frö s6 pl. ka -ei seeme; gå i ~
seemen-duma; ~a: ~ sig seemenduma;
~ hus s7 bot. kupar
fröjd s3 rõõm; lõbu; i ~ och gamman
lõbusalt; ~a vi rõõmustama;
lõbustama; ~(e)[full rõõmurikas
frökapsel s2 vt. fröhus
frök|en -en -nar neiu, preili
frö I mjöl s3 bot. õietolm; ~ odling

seemnekasvatus
frös impl. vt. frysa

frövita sl bot. sisetoitekude, endosperm
fuffens neutr. kelmus; vemp, temp,
koe-rustükk; ha ~ lör sig koerust tegema
fuga sl muus. fuuga

fukt s3 niiskus, rõskus; ~a vi niisutama,
niiskeks v. rõskeks tegema; ~as vi
dep. niiskuma; ~dis -et uduvine;
~ drypande rõskusest märg; ~ fläck
s2 rõskuslaik; ~ ig niiske, röske;
~ ighet niiskus, rõskus; ~ ighets j
mätare meteor, niiskusmõõtur
ful inetu; ~ i mun(nen) ropu suuga; ett
~t spratt inetu temp; det var ~f
gjort av dig see oli sinust inetu; ~ ing
koletis

fuil 1) täis; till ~o täiesti; ta munnen
iör ~ pilti, kiitlema; 2) purjus, juua
täis

full I belagd täis; ~blod s7, ~ blodshäst

s2 täisverd hobune; ~ bokad
väljamüüdud; ~ borda vi lõpetama, lõpule
viima; ~ bördan inv. lõpetamine,
lõpuleviimine; ~ fjädrad täiesti sulge|
läinud; täies õilmes; pilti, osav; riukaid
täis; ~ följa v2 täide v. korda saatma;
lõpule viima; ~ giltig täiesti rahuldav,
laitmatu; ~ gjord: efter fullgjort
uppdrag pärast täidetud ülesannet; ~ god
laitmatu; ~ gången küps,
väljaarenenud; ~göra täide saatma, täitma;
~ het küllus
fullkorn ||ig [-o-] täiuslik; täielik; ~
äig-het täiuslikkus; ~na vi täiustama;
viimistlema; ~ning täiustamine-,
viimistlemine
fuU|makt s3 volitus; ~ myndig 1)
täisealine; 2) enesekindel; ~målig
täisväärtuslik; ~ måne s2 täiskuu; ~
mäktig -en, -e volinik; esindaja; ~o vf.
full; — packad pilti. täiskiilutud;
~ proppad [-o-] täistopitud; ~ rig-

gare mer. täislaev; ~satt täis, vabu
kohti ei ole; ~ skriven täiskirjutatud;
~ stoppad [ o-] vf. ~ proppad
fullständig täielik; ~a vi täiustama;

täiendama; ~ het täielikkus
fuilsövd väljamaganud, -puhanud
fullt täielikult, täiesti; för ~ täiest jõust;
ha ~ upp av allt kõigest kõrini
olema; han har ~ upp med pengar tal
on raha nagu raba; ~ uf så mycket
täpselt niisama palju; lika ~ siiski,
ikkagi

full|talig täiearvuline; täies koosseisus;
är vi ~a? kas kõik on kohal?; ~träff
s2 otse- v. täistabamus (ka pihl.);
~ vuxen täiskasvanud; ~ värdig
täisväärtuslik; ~ända vi lõpetama;
täiustama; viimistlema; ~ ändad lõplik;
täiustatud; viimistletud
fullärd (full-lärd) väljaõppinud
fullödig (full-lödig) täiuslik, puudusteta
fuml|a vi kobama; koperdama; ~ig

saamatu; kohmetu
fundament s7 vundament, alus; ~ ai
fundamentaalne, põhiline,
põhi-funder|a vi mõtlema, juurdlema, pead
murdma; ~are: ta sig en ~ (veidi)
järele mõtlema; ~ingar pl. mõtted,
mõtiskelu; ~ sam mõttes, mõtlik
funkis 1. inv. kõnek. funktsionalism; 2.

adj. funktsionalistlik
funktion 1) funktsioon, tegevus, talitlus,
ülesanne; träda i ~ tegevusse astuma;
2) mat. sõltuv muutuja; ~aljsm
funktsionalism; ~ alistik funktsionalistlik;
~`ell funktsionaalne; ~era
funktsioneerima; ~ är s2 funktsionäär
funnit sup. vt. finna
funt s2 vf. dopfunt
funtad vf. beskaffad
fur sl, ~a sl mänd, pedajas
furjr s3 sõj. ülemkapral
furnera tarnima; varustama
furor [-o:r] inv. furoor
furst |e s2 vürst; ~en |döme s6
vürstiriik; ~inna vürstinna; ~lig vürstlik
furu inv.: av ~ männipuust; ~skog s2

männimets
fusion s3 fusioon, liitumine, ühinemine
fusk s7 1) soperdus, vusserdus; 2) pettus,
sohk; ~a vi 1) soperdama,
vusser-dama; 2) petma, sohki tegema; 3) maha
kirjutama (teise pealt); ~are 1)
soperdaja, vusserdaja; 2) petis, pettur;
~ verk s7 vf. fusk
futil kasutu; tühine; ~itet s3 tühiasi,

pisiasi, köömes
futtig tähtsusetu, tühine, vilets, närune;

väiklane
fux s2 raudjas (hobune)

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0132.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free