- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
147

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - G - genomsnitt ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

genomsnitt

147

gin

genomsnitt [-o-] s7 1) läbilõige; 2)
keskmine; i ~ keskmiselt; ~lig
keskmine; ~ ligen keskmiselt
genomsnitts | hastighet [-o-] keskmine
kiirus; ~niva s3 keskmine tase;
~ pris s7, s4 keskmine hind; ~ ålder
s2 keskmine vanus v. iga
genom |sund [-o-] täiesti terve; ~syn
utr. läbivaatus; ~ tråkig üliigav;
~ trängande läbitungiv; ~ trött
puruväsinud; ~vakad: ~ natt unetu öö;

vt\` läbimärg; ~ögna vi põgusalt
läbi vaat^a; silmadega üle libistama
genre [šanr| ei j s5 žanr; en mästare i

sin ~ oma ala meister
genrep s7 peaproov

gen J saga sl vastulause; ~sidig
vastastikune; ~ skjuta (kellegi’) teed läbi
lõikama, (lühemat teed mööda) järele
jõudma v. kätte saama; ~strävig,
~störtig tõrges; ~svar s7 1)
vastuväide; 2) vastukaja; heakskiit; vinna
~ hos ngn kellegi poolehoidu võitma;
~sägelse vasturääkivus; ~taga
kordama; ~ tagning kordamine
gentemot adv., prep. 1) vastu; vastas; 2)

võrreldes; suhtes
gentil [šjarjti:l] kõnek. šikk, elegantne;
viisakas; lahke; det går ~ t läheb nagu
lepse reega
gentjänst s3 vastuteene
gentlemannamässig džentelmenlik
gentöver prep., adv. (otse) vastas, üle
(tee)

genujn genuiinne, ehtne, põline

genus inv. lgv. sugu

genväg s2 otsetee; ta en ~ otse minema

geodesj s3 geodeesia

geofysik s3 geofüüsika

geograf s3 geograaf; ~| s3 geograafia,

maateadus; ~ isk geograafiline
geolog [-log] s3 geoloog; ~ | s3
geoloogia; ~isk geoloogiline
geometr| s3 geomeetria; ~sk [-me:t-]

geomeetriline
georgier [jeorgijer] grusiinlane
georg|n [jeorji:n] s3 bot. jorjen, daalia,
georgiin

geprgisk [jeorgisk] adj. gruusia; ~a
1) -an gruusia keel; 2) sl
grusiin-lanna

gepäck [g-, j-] s7 pagas, pakid
gerilla [ge-] sl partisanid, sissid;

~krig s7 partisani- v. sissisõda
germansk adj. aj., lgv. germaani

gesarrt s3 saadik

gesims [j-, g-] s3 karniis, simss
gess [j-, g-] s7 muus. sol-bemoll
gest [š-] s3 žest

gestalt s3 kuiu; ~a vi kujundama,

vormima; ~ sig kujimema
gestikulera [š-] žestikuleerima
gesäll s3 van. sell

get -en -ter kits; ~a|bock [-o-] s2 zool.
sokk

geting 1) herilane; 2) kõnek. lonks viina;
~bo s6 herilasepesa (ka pilti.);
~ midja sl sipelgatalje
get|ost s2 kitsepiimajuust; ~ragg s2

kitsekarvad
gett sup. vt. giva

get|väppling bot. harilik koldrohi;
~öga kitsesilm; kasta ett ~ på ngt
millelegi kiiret pilku heitma; ge ngn
ett ~ kedagi vihaselt vaatama
gevalt inv. van. kõnek.: med all(t) ~

iga hinna eest
gevär s7 (vint)püss; sträcka ~ rehi

maha panema
gevärs | faktor| [-o-] s4 relvatehas; ~ håll
s7 tabamiskaugus; ~kolv [-o-] s2
püssipära; ~pipa sl püssiraud, -toru
gick impf. vt. gå
gid [gidd] s3 giid
giffel [jif-, g-] s2 sarvesai
gift I s4 mürk, kihvt

gift II adj. p. abielus; ~a gifte gift:

~ sig abielluma, naituma
giftas 1. dep. abielluma, naituma; 2. inv.
abiellumine, naitumine; ~lysten
abi-ellumishimuline; ~ tankar: gå i ~
abiellumismõtetega ringi käima;
~ vuxen adj. p. abiellumisealine
gift | blåsa sl zool. mürginääre; hon är en
riktig ~ pilti, ta on igavene madu;
~ bägare mürgikarikas
gifte s6 abielu
giftermål s7 abiellumine
giftermåls | anbud s7 abieluettepanek;

~balk s2 abieluseadusandlus
gift | fri mürgitu; ~ig mürgine (ka
pilti.)
giga sl viiul

gigantisk gigantne, hiiglaslik

gigg s2 1) kaarik; 2) mer. kiirpaat

gikt s3 luuvalu, podagra; ~ bruten adj.

p. luuvalu- v. podagrahaige
gilja vi kosima; ~re kosija
gill: gå sin ~a gång tavalist rada
minema; tredje gången ~t! kolmas
kord otsustab!; ~a vi heaks kiitma;
nõus olema; det ~s inte! (mängus
jms.) see ei loel; 2) hindama; jag ~r
honom inte ta ei meeldi mulle
gille s6 1) van. pidu(stus); 2) gild, tsunft
gill|er s7 püünis, lõks; ~ra vi püünist

v. lõksu (välja) panema

giltig maksev, kehtiv; ~het maksvus,

kehtivus
gin [ji:n] I vt. gen II

10*

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0147.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free