- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
152

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - G - gripande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

gripande

152

grundlinje

gripen ur luften see lugu on õhust
võetud; ~ omkring sig levima, maad
v. võimust võtma
grip |ande liigutav; ~bar kättesaadav;
mõistetav, arusaadav; käegakatsutav,
ilmne; ~en |het meeleliigutus; ~tang
tehn. pihid
gris s2 1) põrsas; köpa ~en i säcken
pilti põrsast kotis ostma; 2) siga; ~a
vi 1) poegima, põrsaid tooma; 2): ~
ner (till) pilti, segamini ajama;
mustaks tegema, reostama; ~ ig must,
räpane; ~kulting põrsas
grissel -n leivalabidas
grissla sl zool. krüüsel
gris I öga seasilm

gro v4 idanema; tärkama; det ~r i
honom pilti, see närib teda, see teeb
talle tuska; medan gräset ~r dör kon
vs. kuni rohi kasvab, sureb lehm
nälga; ~ fast juurduma; ~ igen
kinni v. rohtu kasvama; ~bar
idane-misvõimeline; ~ barhet idanevus
grobian s3 jõhkard, toores inimene
groblad s7 bot. teeleht
groda sl konn; pilti, lollus, rumalus,

rumal viga v. eksitus
grodd s2 idu (ka pilti.)-, ~blad s7
idu-leht

grod|djur s7 zool. kahepaikne; ~man
tuuker, sukelduja; ~perspektjv: i ~
pihl. konnaperspektiivis, oma mätta
otsast; ~ rom s9 konnakudu; ~ yngel
s7 kollekt, konnakullesed
grogg [-o-] s2 grokk; ~a vi grokki
jooma

groll [-o-] s7 vimm, salaviha; hysa ~

mot ngn kellegi vastu viha kandma
groning idanemine, tärkamine
grop s2 auk, lohk; ~ig auklik, lohklik;

det år ~t i dag meri käib täna kõrgelt
gross [-o-] I s7 gross (12 tosinat)
gross [-o-] II: j’ ~ hulgi, angroo
grossess rasedus; j’ ~ rase
gross| handel [-o-] s9 hulgikaubandus;
~ handelspris s7, s4 hulgihind;
~ handlare, ~ |st hulgi- v.
suurkaupmees, grossist
grotta [-o-] sl koobas
grottekvarn [-o-] s2 tööstuslik
ekspluatatsiooni i livets ~ pihl. elu rataste
vahel

grott| målning [-o-] arheol. koopamaal;

~ människa sl aj. koopainimene
grov 1) jäme; 2) paks, kogukas; 3)
jõhker, toores, mühaklik; ~ t artilleri
raskesuurtükivägi; ~ s/ö rahutu
meri; ~t brott raske kuritegu; tjäna
~a pengar ränka raha teenima; han
är — i munnen ta on ropu suuga; i
~a drag üldjoontes; ~arbetare liht-

v. mustatööline; ~ byggd adj. p.
tugeva kehaehitusega; ~göra s6 raske
töö; ~het jõhkrus, häbematus,
toorus; ~ huggare vt. grobian; ~ hyvla
vi esialgselt hööveldama, höövliga üle
laskma; ~ kornig jämedateraline;
pihl. jäme, mühaklik; ~lek s2
jämedus, tüsedus, kehakus, paksus;
~lemmad adj. p. tugeva kondiga; ~
sortera [-o-] esialgselt sorteerima;
~ sysslor pl. lihttöö, raske kehaline
töö; ~t jämedalt, toorelt, jõhkralt;
förtjäna ~ på ngt millegi pealt
kõvasti teenima; gissa ~ umbes
arvama v. oletama
grubb|e| s7 peamurdmine, juurdlemine,
mõtiskelu; ~la vi pead murdma,
juurdlema, mõtisklema; ~lerj vt.
grubbel

gruff s7 tülitsemine, jagelemine,
riidlemine; råka i ~ med ngn kellegagi
tülli v. riidu minema; ~a vi tülitsema,
jagelema, riidlema
grum|la vi sogaseks v. segaseks tegema,
sogastama; ähmaseks v. häguseks
tegema, ähmastama, hägustama;
~mel -mlet mustus, soga, pära, sade,
sete

grums s7 sodi, saast, sete, jäänus, pära
grumsa vi torisema, nurisema; irisema,
urisema

grund I s7 kari, madal(ik); stöta på ~

karile v. madalikule jooksma
grund II s3 1) alus, põhi; j’ ~ och botten,
i ~ en õigupoolest, tegelikult,
üldiselt; ligga till ~ för ngt millegi
aluseks v. põhjuseks olema; lägga ~en
till ngt millelegi alust panema, midagi
rajama; 2) alus- v. tagapõhi; 3) pind,
pinnas; 4) põhjus, ajend, motiiv; på
~ av tõttu, pärast
grund III adj. 1) madal; grunt vatten
madal vesi; 2) pealiskaudne; ~a
kunskaper pealiskaudsed teadmised
grund |a vi 1) asutama, rajama; ~ sig
på ngt millelgi põhinema v. rajanema;
2) alusvärviga katma, kruntima; 3)
kõnek. pead murdma; ~ ut ngt
midagi välja mõtlema; ~are asutaja,
rajaja; ~drag s7 põhi- v. peajoon;
~ falsk läbinisti vale; — fel s7
põhiline v. peamine viga v. puudus;
~form [-o-] 1) lgv. põhivorm; 2)
põhikuju; ~färg s3 alusvärv, krunt;
~ gående adj. p. mer. madala
süvisega, madalalt vees istuv; ~lag s2
põhiseadus
grundlags |enlig põhiseaduslik; ~
stridig põhiseadusevastane
grundlig põhjalik; —het põhjalikkus
grund I linje s5 põhijoon; ~ lägga asu-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0152.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free