- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
161

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - H - hans ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

hans

161

havsband

hans pron. mask. gen. tema (oma); ~
vän tema sõber; ~ nåd Tema Hiilgus
hansestad aj. hansalinn
hanter|a vi käsitsema; ~lig käepärane,

hõlbus käsitseda
hantlangare abiline, käealune
hantverk s7 käsitöö; ~are käsitööline;

~s|mässig käsitöölik; käsitöönduslik
har vt. hektar

harang sõnadevool; pikk ja igav kõne;

~ era pidulikku v. pikka kõnet pidama
har |e s2 jänes; ~hjärtad aravereline;

~ig arglik
harkla vi kohatama; rögistama; ~ sig

häält puhtaks köhima
har|krank s2 zool. kihulane; — kål s3 bot.

linnukapsas; ~läpp s2 jänesemokk
harm s3 tusk, meelepaha, viha; ~a vi
tuska v. meelepaha tekitama;
vihastama; —as vi dep. tusatsema,
meelepaha tundma; vihastama; ~lig
pahandav, vihastav; ~ lös süütu, ohutu;
kahjutu; lihtsameelne
harmon|j [-o-] s3 harmoonia, kooskõla;
~iera harmoneerima; ~isk [-o:-]
harmooniline
harmsen pahane, vihane, nördinud
harmynt jänesemokaga
harnesk s7 raudrüü, -riie; bringa ngn i
~ mot ngn kedagi kellegi vastu üles
ässitama; råka i ~ mot ngn kellegagi
vastuollu sattuma
harpa I sl 1) muus. harf; 2) tam. tulehark
harpa II sl põll. sari

harp|jst, ~ spelare harfimängija, harfist
harr s2 zool. harjus, ärn
harskla vi vt. harkla
harsyra sl bot. jänesekapsas
hart: ~ när peaaegu
har |tass s2 jänesekäpp; stryka över med
~ en pilti, heaks teha v. siluda
püüdma

harts s4 vaik; ~a vi vaigutama
harv s2 äke; ~a vi äestama
harvärja: ta till ~n plehku pistma,

jalga laskma
has sl, s2 kand; kinner; dra ~oma
efter sig pihl. venima nagu tigu; sätta
sig på ~õrna pilti, sõrgu vastu ajama;
~a vi jalgu järele vedades kõndima
hasard s3 hasart; ~ artad hasartne;

~spel s7 hasartmäng
hasp s2 (akna jms.) haak; ~a vi haaki
panema

haspel s2 haspel; ~ rulle s2
spinningu-rull

haspla vi haspeldama, kerima; kõnek.

vuristama, vurinal lugema v. rääkima
hassel s2 sarapuu; ~mus zool. pähkli-

näpp, -hiir; ~nöt (sarapuu)pähkel
hast -en rutt, kiire; i (all) ~ suure

rutuga; ~a vi ruttama, kiirustama;
~ig rutuline, kiire; äkiline; han är
lite ~ ta on veidi järsk v.
järelemõtlematu

hastigast: som ~ suure kiiruga;
põgusalt

hastighet kiirus; ~s| åkning
kiiruisutamine

hastigt kiiresti; ~ och lustigt ilma
pikema jututa, otsekohe; heit ~
järsku, äkki
hat s7 vihkamine; ~a vi vihkama;
~ full, ~ isk vihkav, viha v. vimma
täis

hatt s2 kübar, kaabu; vara i ~en vintis
olema; ~ ask s2 kübarakarp; ~ brätte
s6 kübaraäär; ~kulle s2 kübarapõhi;
~makare kübarsepp; ~skrolla [-o-]
sl kaabulott
hav s7 meri; öppna ~et ava- v.
ulgumeri; till ~s merele; merel
ha(va) 1) (abiverb) olema; 2) omama,
evima; han har goda nerver tal on
head närvid; 3): han har det bra tema
käsi käib hästi; nu har jag det! nüüd
saan aru!; här har ni! palun!, sähke!;
vad vill ni ~? mida te soovite?;
(maksmisel) palju te küsite?; 4)
(rõhul, abisõnadega): ~ bort a) ära
kaotama; b) kõrvaldama; ära viia
laskma; ~ fram esile v. välja tooma;
~ för sig a) ette kujutama v. arvama;
b) ees seisma v. ootama; ~ igen a)
kinni lööma; b) tagasi saama; ~ på
sig: a): hon hade kappan, hatten,
handskar och skor på sig tal olid
mantel seljas, kübar peas, kindad käes ja
kingad jalas; b): vi har hela dagen på
oss meil on terve päev aega; c): jag
har 10 kronor på mig mul on 10 krooni
(kaasas); ~ om sig: a): han hade
en filt om sig tal oli tekk ümber; b):
han har så myckel om sig tal on nii
palju tegemist; ~ sönder puruks
lööma; ~ uppe: a): ~ ångan uppe
auru all olema (ka pilti.); b) han har
fönstret uppe hela natten tal on aken
öö läbi lahti; ~ över: nu har vi
polisen över oss nüüd on meil politsei
kaelas

havande rase; ~skap s7 rasedus
haverera vi lennu- v. laeva- v.
autoõnnetust läbi tegema
haverj lennu- v. laeva- v. autoõnnetus,
avarii; ~st lennu- v. laeva- v.
autoõnnetuse läbiteinu
havre s2 kaer; ~ gryn kollekt,
kaeratan-gud; kaerahelbed, herkulo; ~mjöl s4
kaera jahu

havs |arm s2 meresopp; ~bad s7
mere-kuurort; ~bänd: i ~et kõige mere-

11 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0161.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free