- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
168

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - H - hundvalp ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

hundvalp

168

huvudmål

~vaip s2 koerakutsikas; ~vader s7
koerailm; ~år pl. katsumuste aastad;
~äxing bot. kerahein; ~öra pilti.
kahekorra käänatud lehenurk
hunger s2 nälg; ~n är den bästa
kryddan nälg on parim kokk; ~s| nöd s3
näljahäda; ~tärd näljast kurnatud
hungr|a vi nälgima; ~ efter
berömmelse kuulsuse järele janunema; ~lg
näljane; jag är ~ mu kõht on tühi
hunner s9 hunn
hunnit sup. vt. hinna

hunsa vi kõnek. julmalt v. alandavalt
kohtlema; ~ med ngn kedagi
näägu-tama, kellegi kallal norima; ~ upp
ngn kedagi läbi sõimama
hur 1) kuidas?, mismoodi?; ~ så?
kuidas nii?; ~ sa? kuidas?, mis sa
ütlesid?; eller ~? eks?, eks ole?; du
tycker inte om det, eller ~? see ei
meeldi sulle, ega ju?; ~ än kuidas ka;
~ kommer det sig? millest see tuleb?;
~ vet du det? kust sa seda tead?; 2)
kui; ~ mycket? kui palju?; ~ länge?
kui kaua?; ~dan missugune, milline;
— t vädret än blir ükskõik missugune
ilm ka tuleb
hurr: i ett ~ ühe ropsuga v. jutiga
hurra 1. inter j. hurraa!; 2. vi hurraa
hüüdma, hurraatama; ingenting att ~
för pilti, pole suuremat kiita; ~ rop s7
hurraahüüe
hurril s2 kõnek. kõrvakiil
hursomhelst ükskõik kuidas, kuidas tahes
hurt| frisk ülearu elav v. vilgas; ~ig

väle, nobe, kärmas, vilgas
huru v/, hur; ~dan vt. hurdan; ~
ledes, ~som kuidas, mil viisil; ~vida
kas

hus s7 maja; hoone; koda; ~et käimla,
kemmerg; sonen i ~et perepoeg; en
■vän i ~et majasõber; var har du
hållit ~? kus sa olid v. kolasid?; gå
man ur ~e kõik koos v. täies
koosseisus (sõja)teele asuma; hålla öppet
~ külalislahke olema; pjäsen drog
fullt ~ näidend läks täismajale; ~a
sl toatüdruk
husar s3 husaar

hus | behov s7: till ~ koduseks
tarvituseks, oma tarbeks; kunna ngt till ~
midagi oma lõbuks teha oskama;
~ bonde peremees
husch vuih!, ptüi!; ~ vad det gick! on

vast kiirus!; läks alles ruttu!
husdjur s7 koduloom
husera vi möllama; raevutsema; ~ illa
med ngn kellelegi liiga v. viga tegema
hus | fader pereisa, -mees; ~fru s2
majaproua, perenaine; ~geräd s7
maja-pidamistarbed

hushåll s7 majapidamine; ~a vi 1)
maja pidama; majandama; 2)
kokkuhoidlik olema; ~erska
majapida-ja(nna), virtin
hushålls|göromål pl. majapidamistööd;

~ skola sl majapidamiskool
hus j hög majakõrgune; ~ jobbare
o-j
kõnek. majadega hangeldaja; ~knut
s2 majanurk; ~kur s3 kodune ravi;
~lig kodune, kodu-; ~ länga sl 1)
pikk maja; 2) majade rida; [-~mans-kost
o-j s3 lihtne toit; ~ moder [-pereema, -naine; ~ port s2 paraaduks;
~ rannsakan utr. läbiotsimine; ~röta
utr. majavamm
husse s2 kõnek. (koera) peremees
hus I tomt [-o-] s3 majaplats, -krunt;

~tomte
o-j s2 majahaldjas
hustru s5 abikaasa, naine
hus I undersökning läbiotsimine; ~vill
peavarjuta, koduta; ~värd s2 [-majaperemees; ~ ägare majaomanik
hut 1. inter j. häbi!; 2. inv.: vet ~! häbi!;
lära ngn veta ~ kellelegi viisakat
käitumist õpetama; ~a vi; ~ åt ngn
kedagi noomima; kellegagi
kurjustama; ~ lös häbitu, häbematu
hütt|e| s7 kõhklus, kõhklemine; ~la vi

1) kõhklema; 2) narrima, nokkima
huttra vi (külmast) värisema v. lõdisema
huv s2 käte; kuppel; kapott; ~a sl müts;

tanu; kapuuts
huvud s7 pl. ka -en pea; han har ~et
på skait pihl. tal on pea õiges kohas;
slå (träffa) ~et på spiken naela pea
pihta tabama; få ngt i sitt ~ midagi
pähe võtma; följa sitt eget ~ omapead
v. omamoodi talitama; efter sitt eget
~ oma mõistuse järgi; efter hans ~
tema tahtmise järgi; ställa allting på
~et kõike pea peale pöörama; stiga
ngn åt ~et kellelegi pähe hakkama,
kellelgi pead segi ajama; över ~ taget
(üle)üldse; ülepea; üldiselt; hänga med
~ et norutama; räkna i ~ peast
arvutama; han har sitt (ett) ~ för sig tal
on oma arvamus; jag har ont i ~et
mu pea valutab; ~ arbete s6 1)
pea-töö; 2) vaimne töö; ~ beståndsdel s2
peamine koostiosa; ~ bonad s3
peakate; ~bry s7 peamurdmine; göra
sig ~ pead murdma; vålla ngn ~
kellelegi peamurdmist valmistama;
~ byggnad s3 peahoone; ~del s2
peaosa; ~drag s7 peajoon; ~duk s2
pearätt, -rätik; ~form
o-j s3 1) pea
kuju v. vorm; 2) lgv. tegumood;
~gärd s3 peats; ~ kvarter s7 sõi. [-peakorter; ~ led s3 peatee; ~ lös 1)
peatu; 2) mõtlematu; ~man 1)
voli-taja; 2) peamees; liider; ~mål s7 1)

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0168.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free