- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
174

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - H - högersväng ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

högersväng

174

höra

paremalt juhitav (auto kohta)-, ~sväng
s2 parempööre, pööre paremale;
~tra-fjk s3 parempoolne liiklus; ~ ytter s2
sport, paremäär
hög |tjäll s7 kõrgmäestik; ~form [-o-]:
i ~ kõrgvormis; ~ frekvens s3 ei.
kõrgsagedus; ~frekvent ei.
kõrgsage-duslik; pihl. väga sage(dane); ~färd
s3 uhkus, kõrkus; ~ färdig uhke, kõrk
högfärdsblåsa sl ennast täis v. kõrk
inimene

högförräderi riigireetmine
hogg impf. vt. hugga
hög|gradig 1) kõrgekraadiline; 2)
intensiivne; ~grön ereroheline; ^halsad
pikakaelaline; ~het 1) kõrgus; 2)
ülevus, üllus; ~ hus s7 kõrghoone; ~
intressant äärmiselt huvitav; ~klackad
kõrge kontsaga; —■ klassig
kõrgeklassiline; ~ kvarter s7 peakorter; ~land
geogr. mägis- v. kiltmaa; ~ ljudd
valjuhäälne; ~ländare šoti
mägis-maalane; ~länt kõrgel asuv; ~mod
kõrkus, upsakus, uhkus; ~ modern
ülimoodne; ~ modig kõrk, upsakas,
uhke; ~ målsbrott [-o-] s7
riigireetmine; riiklik kuritegu; ~mäld adj. p.
valjuhäälne; ~ prosa sl kõrgproosa
högre komp. (vt. hög II) 1) kõrgem; i
allt ~ grad üha suuremal määral; 2)
valjem, kõvem; tala ~ kõvemini v.
valjemini rääkima
hög |rest pikakasvuline; ~röd
erepunane; ~röstad vt. ~ljudd;
~sinnad, ~sint suuremeelne, üllas; ~sjö
s2 avameri; ookean; ~ skola sl
kõrgem kool, kõrgkool; ~ slätt s3 geogr.
platoo, lavamaa; ~ sommar [-o-] s2
südasuvi; ~ spänn: på ~ pihl. väga
põnevil; ~ spänning el. kõrgepinge
högst 1. adj. superi, (v/, hög II) kõige
kõrgem; 2. adv. kõige enam, ülimalt
hög I stämd pihl. ülevas meeleolus;
pidulik; ~ svenska utr. rootsi kirjakeel;
~säsong [-o-] s3 kõrghooaeg; ~säte
s6 aukoht; ~t 1) kõrgelt; 2) valjult,
valju häälega; ~talare valjuhääldaja
högtflygande kõrgelennuline
högtid s3 püha, pidu; ~lig pühalik,

pidulik; ~lighållande pühitsemine
högtids I blåsa sl nai j. peokleit; ~dag s2
pidupäev; ~ dräkt s3 peoriietus;
~ firande 1. s6 pidutsemine; 2. adj.
pidutsev; ~ klädd adj. p. peoriietes
hög | trafik s3 tihe liiklus; ~ travande
kõrgelennuline, ülespuhutud; ~ tryck
s7 1) tehn. kõrgrõhk; meteor,
kõrgrõhkkond; 2) trük. kõrgtrükk; 3):
arbeta för (urtder) ~ täie auruga
töötama

högt I stående: kulturellt ~ kõrge
kultuuritasemega; ~ svävande
kõrgelennuline

hög I tyska -n ülemsaksa keel; ~ vatten
s7 kõrgvesi; ~vilt s7 suuruluk;
~ vis hunniku- v. kuhjakaupa
hög I välboren [-o:-] kõrgestisündinud;
~ växt pikakasvuline; pikk; ~
vördighet kõrgeausus; ~ättad kõrgest
soost; ~ önsklig: befinna sig i ~
välmåga end ülihästi tundma
höj |a v2 tõstma, kergitama; ~ sig
tõusma, kerkima; ~bar tõstetav,
kergitatav

höjd s3 1) kõrgendik, küngas; 2) kõrgus;
laiuskraad; stå på ~en av sin bana
oma karjääri tipul olema; i ~ med ngt
millegagi ühel tasemel; på sin ~
kõige rohkem, äärmisel juhul; det är
väl ändå ~ en! see on juba liig!
höjd |hopp [-o-] s7 kõrgushüpe; ~led:
j` ~ vertikaalselt; ~läge s6 muus.
kõrge register; ~ mätare
kõrguse-mõõtja, altimeeter; ~ skillnad s3
kõr-gusvahe

höjning 1) tõstmine; tõus; 2) kerkimine,

kõrgenemine
hök s2 kanakull; ~ och duva kullimäng
hökare vürtspoodnik
hö|lada sl heinaküün; ~lass s7
heinakoorem

hölj |a v2 katma; peitma; sisse mähkima;

~e s6 käte; vaip
höll impf. vt. hålla

hölster s7 1) püstolitasku; 2) bot. tupp
höna sl kana; ägget vill lära ~n värpa

muna õpetab kana
höns s7 pl. kanad; hon vill alltid vara
högsta ~et (i korgen) ta tahab alati
silma paista; ~ave| s2 kanakasvatus;
~er j kanala; ~ fåglar pl. kanalised;
~gård s2 kanala; ~ hjärna sl pihl.
kanapea; ~ minne s6 halb mälu;
~ skötsel s9 kanakasvatus; ~ägg s7
kanamuna

höra I v2 kuuluma; det hör inte till
saken see ei kuulu asja juurde;
~ ihop kokku kuuluma
hör |a II v2 kuulma; jag har aldrig hört
på maken ma pole kunagi midagi
selletaolist kuulnud; låt ~! läse
kuulda!; det låter ~ sig see tundub
üpris mõistlik olevat; ~ sig för järele
pärima v. kuulama; låta ~ av sig
endast kuulda v. elumärki andma;
~ efter järele kuulama; hör in i
morgon! astu homme läbi ja kuula järele!;
~ på kuulama; ~ upp
tähelepanelikult kuulama; hör upp! tähelepanu!;
det har hört upp med att regna
vihmasadu on lakanud, vihm on üle läinud;

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0174.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free