- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
284

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - R - raggmunk ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

raggmunk

284

rang

raggmunk s2 kok. kartulikotlet
ragla vi taaruma, tuikuma, vaaruma
raglan [ragg-] -, pl. -s raglaanmantel
ragnarök inv. müt. maailmalõpp, -hukk
ragu s3 kok. raguu
raid vt. räd
raja [raija] sl radža
rajd s3 põhjapõtrade voor
rajgräs -et bot. raihein
rak sirge, otsene; på ~ arm pilti,
paugupealt, otsekohe, ettevalmistamatult;
~ o r dl öl j d lgv. otsene sõnade
järjekord; en ~ vänster sport, vasaksirge;
ta tre ~a set võitma kolm setti
järjest; det enda ~a ainus õige asi; ~a
motsatsen otsene vastand
raka I 1. sl kraapraud; 2. vi kraapima
raka II vi sirgeks ajama; sirutama;
õgvendama; ~ i höjden sirguma,
jõudsasti kasvama
raka III vi kõnek.: ~ i våg ära jooksma,
jalga laskma; ~ i gång pihta
hakkama; ~ ihop kokku põrkama; ~
omkull maha kukkuma
rak |a IV vi habet ajama, raseerima;
~ sig endal habet ajama; ~
apparat habemeajamisaparaat, pardel;
~blad s7 žiletitera; ~don pl.
habe-meajamisriistad
raket s3 rakett; ~ bana sl raketi
trajektoor; ~bas s3 raketibaas; ~ flygplan
s7 rakettlennuk; ~ hylsa sl raketikest
rakhyvel s2 1) žilett; 2)
habemeajamisaparaat
rakitis -en med. rahhiit
rak I kniv s2 habemenuga; ~kräm s3

habemeaj amiskreem
raklång: falla ~ på marken siruli maha

kukkuma
rak|maskjn s3 vt. rakapparat
rakna [ra:-] vi sirgenema, sirgestuma,
sirgeks minema; lockarna har ~ t
lokid on välja läinud
rakning [ra:-] habemeajamine,
raseerimine

rakryggad [rak-] sirgeseljaline; pihl.

põhimõttekindel; ausameelne
raksalong [ra:k-] s3 juuksuritöökoda
raksträcka [ra:k-] sl sirge tee(lõik)
rakt [ra:kt] adv. 1) sirgelt, otse; gå ~
fram otse edasi minema; ljuga ~ i
ansiktet otse näkku valetama; gå ~
på sak otse asja juurde asuma; 2)
üldse, täiesti; det gör ~ ingenting see
ei tähenda mitte midagi; till ~ ingen
nytta täiesti kasutu
rak I tvål [ra:k-] s2 habemeaj amisseep
ralj|ant kelmikas, naljatlev; nokkiv,
tönkav, tögav; ~era süütut nalja heitma;
nokkima; — er| süütu nali; nööge
rail s2 zool. rookana

ralla I sl rdt. käsidresiin
ralla II vi kõnek. klatšima
rallare kõnek. raudteetööline
ram I s2 1) raam; sätta i glas och ~
raa-mima; falla utom ~en för normerna
normidest kõrvale kalduma v. välja
langema; inom ~en för denna
händelse selle sündmuse raames; 2) tehn.
raamistik; šassii
ram II s2 käpp; suga på ~arna pihl.

käppa imema
ram III adj. täielik; tõeline; ~a
sanningen puhas tõde; på ~a allvaret
surmtõsiselt; ~a bondlandet tõeline
maa-kolgas

rama vi: ~ in raamima, raamistama
ramaskri s6, s7 meelepahatorm, äge
protest; höja ett ~ mot ngt millegi vastu
kisa tõstma
ram I avtal s7 põhimõtteline kokkulepe;

~ berättelse raamjutustus
ramla vi 1) maha langema; kokku
varisema; ümber kukkuma; illusionerna
~de pihl. illusioonid purunesid; ~
ner (omkull) maha (pikali) kukkuma;
2) kolistama; 3): ~ på vulg. kolki
andma

ramma vi rammima, otsa sõitma; han
~des av ödets slag teda tabasid
saatuse löögid
ramme| ramlet 1) kolin, kolistamine;
müra; 2) kõnek. peks; iå ~ peksa
saama; ~ buljong kõnek. naha- v.
keretäis

ramp s3 1) teatr. ramp; 2) juurde- v.
üle-sõidutee; ~ feber -n rambipalavik;
~ljus -et rambivalgus
ramponera rikkuma, vigastama
ram |pris s7: för — võileivahinna eest,

poolmuidu
ramsa 1. sl pikk joru, sõnavaling, -mulin;

2. vi vt. rabbla
rams ||ök -en bot. karulauk
ramsvart süsimust

ram I såg [ra:m-] s2 raamsaag; ~verk s7
raamistik

rand -en ränder 1) äär, serv, rant; fylld
till ~en ääreni v. ääretasa täis; vid
gravens ~ haua äärel; 2) (riide) triip,
vööt; ~a vi 1) ääristama, rantima; 2)
kõnek. kirjutama; ~ anmärkning
ääremärkus; ~õis vi dep.: dagen ~ päev
koidab; svåra tider ~ rasked ajad on
tulemas; ~ ig triibuline, vöödiline;
det har sina ~ a skäl selleks on küllalt
põhjust; ~ stat s3 piiririik
rang s3 1) auaste, -kraad, ametiaste; stå
under i ~en madalama aukraadiga
olema, madalamal pulgal seisma; 2)
järk, kategooria, klass; en första

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0284.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free