- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
315

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - sjukbädd ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

sjukbädd

315

självbetjäning

~ bädd s2 haigevoodi; ~ dom s2
haigus, tõbi
sjukdoms|fall s7 haigusjuht; ~ orsak s3

haiguse põhjus
sjuk j ersättning haigustoetus; ~
försäkring haiguskindlustus; ~ gymnast med.
ravivõimlemise spetsialist; ~
gymnastik ravivõimlemine; ~hem s7 1)
erahaigla; 2) sanatoorium; ~hus s7
haigla, haigemaja; ~ husvård s2
haiglaravi; ~ intyg s7 arstitõend;
~journal s2 haiguslugu; ~kassa sl
maj. haigekassa; ~ ledig
haigus-puhkusel; ~ ledighet haiguspuhkus;
~8»g haiglane; põdur; ~ling haige,
patsient; ~ lista sl haigete nimekiri;
~ r»a vi haigestuma; ~ penning
haigustoetus; ~pension
invaliidsuspension; ~ permission haiguspuhkus;
~ rum s7 haigetuba; ~ säl s2 palat;
~ skriva haigete nimekirja kandma;
~ sig oma haigusest töö juurde
teatama; ~ skriven haige; haigete
nimekirjas; ~ sköterska meditsiiniõde,
halastajaõde; ~ stuga sl maahaigla;
~ syster s2 vt. ~ sköterska; ~vård
-en ravi; ~ vårdare sanitar (mees)
sjukvårds I biträde s6 meditsiiniõe abi,
põetaja; ~ kunnig meditsiinilist
haridust omav

sjumilastövlar pl.
seitsmepenikoorma-saapad

sjunde num. seitsmes; ~ de| s2
seitsmen-dik

sjunga sjöng sjungit laulma; ~ in på
grammofon plaadile laulma; ~ på
sista versen pilti, lõpule lähenema;
~ till pianoackompanjemang klaveri
saatel laulma; ~ ut pilti, avameelselt
väl ja ütlema
sjunk |a sjönk sjunkit 1) langema,
alanema; febern sjunker palavik langeb;
2) põhja minema v. vajuma; bålen
började ~ laev hakkas vajuma; 3)
laskuma; loojuma; solen sjunker päike
loojub; hans mod sjönk tal kadus
julgus; ~ i ngns aktning kellegi silmis
oma väärtust kaotama; ~ i glömska
unustuse hõlma vajuma; ~ ihop pilti.
kokku varisema v. vajuma; ~ till ngns
fötter kellegi jalge ette langema;
vattnet har sjunkit undan vesi on
taganenud; han är djupt sjunken ta on täiesti
alla käinud; ~bomb s3 sõj.
süvavee-pomm

sjujovare [-o-] 1) zool. unilane; 2)
unimüts; ~ stjärnorna pl. astr.
Plejaadid, Sõel

sjutfto r-tiu, kõnek. -ti] seitsekümmend;
~nde [-tio-] seitsmekümnes; ~åring
seitsmekümneaastane inimene

sjutton [-ton] seitseteist(kümmend); aj
som ~l issand!, jumala pärast|; dyrt
som ~ kõnek. pagana kallis; för ~ /
pagana pihta!; nej för ~l jumala
pärast, ei!; ge ~ i att... mitte
hoolima, et...; ~de seitsmeteistkümnes;
~ hundratalet kaheksateistkümnes
sajand

sjå s7 kõnek. vaev; vaevarikas töö;

~are sadamatööline
sjåp s7 loll(ike), tobu(ke); ~a vi: ~
sig alpima, eputama; edvistama; ~ig
alp, peps; kohtlane; saamatu
själ s2 1) hing, vaim; det skar mig in i
~en see läks mulle südamesse;/ ~
och hjärta südamepõhjas; med liv och
~ kogu hingest; ~arnas sympati
hingesugulus; vara ~en i ngt millegi
hingeks olema; 2) inimene, hing; här
finns inte en enda ~ kõnek. siin pole
ühtki hinge
själa |glad kõnek. südamest rõõmus;
~ herde s2 vt. ~sörjare; ~nöd s3
hingehäda; ~ ringning hingekell;
~ sörjare hingekarjane; ~ tåget: ligga
i ~ suremas olema
själfull hingestatud; vaimurikas; ~het

hingestatus; vaimurikkus
själlös hingetu, tuim; elutu
själs I egenskap s3 hinge- v.
vaimuomadus; ~fin õilis, üllas; ~ frånvarande
hajameelne; ~ frände s5
hingesugulane; ~förmögenhet vaimne võime:
~ gåvor pl. vaimuanded; ~kval s7
hingepiin; — lig adj. hingeline;
vaimne; ~liv s7 hingeelu; ~sjuk lj
vaimuhaige; 2) raskemeelne; ~sirid
s3 hingeline võitlus; ~ styrka sl
meelekindlus

själv pron. ise; av sig ~[t) iseenesest;
bli sig ~ igen end koguma; jälle
endiseks muutuma; för sig ~ a)
endale; b) omaette, eraldi; tala för sig
~ endamisi rääkima; pilti, iseenese
eest rääkima; ~ är bästa dring vs. ise
on hea poiss; i sig ~ iseenesest,
tegelikult; vara sig ~ nog iseseisev olema,
teisi mitte vajama; hon heter A. i sig
~ ta neiupõlvenimi on A.; i ~a
verket tegelikult; på sig ~ känner man
andra teisi tuntakse enda kaudu; hon
är blygsamheten ~ ta on
tagasihoidlikkus ise; ~a[ste) kungen kunde inte
ha det bättre kõnek. isegi kuninga elu
ei ole parem
själv I aktning enesest lugupidamine;
~ antändning isesüttimine;
—bedrägeri enesepettus; ~ behärskning
enesemääramisõigus; ~ betjäning ise-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0315.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free