- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
318

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - skalle ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

skalle

318

skattefu skare

kõlama; kajama; 2) sport, palli peaga
lööma

skalle s2 1) kolju, kolp, pealuu; 2)
kõnek. pea, nupp; det kan jag aldrig
tå i ~n see ei mahu mulle kuidagi
pähe; det är ~ på honom tal on
nuppu; ge ngn en dansk — kedagi
peaga lööma
skallerorm s2 zool. latsutaja madu,
lõgismadu

skallgång s2 ajujaht, klaperjaht; gå ~

efter ngn pilti, kedagi taga otsima
skallig kiilaspäine; ~het kiilaspäisus
skallra 1. sl kõristi; 2. vi klõbisema,
plõ-gisema; plagisema; klirisema;
kolisema

skallskada sl koljuvigastus
skalm s2 1) ais; 2) haru, sang
skalp s3 skalp; ~era skalpeerima
skalv s7 maavärisemine; poeet, värin
skam [skamm] s2 1) häbi; teotus; ~ till
sägandes häbi öelda; bita huvudet av
~ men pihl. igasugust häbitunnet
kaotama; fy ~! häbi, häbi!; vuih, häbi!;
för ~s skull viisakuse pärast; nu går
~ men på torra land! see ületab juba
igasugused piirid!; vet du inte ~? kas
sul häbi ei ole!; ~ den som ... häbi
sellele, kes..komma på ~
nurjuma, luhta minema; 2) vanakuri,
-pagan; ha ~ till läromästare saatana
õpipoisiks olema
skam I fila vi 1) rikkuma; ~ t rykte
rikutud reputatsioon; 2) (ära) hõõruma;
~flat häbelik; häbi täis; ~ fläck s2
häbiplekk; ~ känsla -n häbitunne;
~ lig häbistav, häbiväärne; ~ ligen,
—- ligt häbiväärselt; alatult; ~lös
häbitu, häbematu; ~ löshet häbitus,
häbematus; ~påle -n häbipost;
~sen: vara ~ över ngt midagi
häbenema; ~ senhet häbelikkus; ~vrå
-n: ställa barnet i ~n last nurka
panema

skandal s3 skandaal; ställa till ~
skandaali tegema; ~ artad [-a:r-] vt.
skandalös; ~ hungrig skandaalihimuline;
~ös skandaalne
skandinav s3 skandinaavlane; ~isk adj.

skandinaavia
skank s2, sl reis, koib; rör på ~ar na!

kõnek. liiguta oma koibi!
skans s2 sõj. kants, reduut; siste man på
~e/i pilti, viimne mees võitlusväljal
skap|a vi 1) looma; tekitama; han är
som ~d för den uppgiften ta on
selleks tööks nagu loodud; ~ om
ümber tegema; 2): ~ sig kõnek.
eputama, alpima, vigurdama; ~ande 1.
adj. p. 1) loov; 2): inte ett ~ grand
mitte kübetki; 2. s6 loomine; ~are

looja; ~ar|förmåga -n loomevõime;
~ar| glädje -n loomisrõõm; ~else
loomine; looming; — lig talutav; üsna
hea; ~f pris vastuvõetav v. mõistlik
hind; ~ lynne s6 loomus, natuur;
~nad s3 kuju, välimus
skar impf. vt. skära II
skara sl salk; rahvahulk; kari; en
brokig ~ kirev jõuk
skare s2 lumekoorik; ~n bär lumi
kannab

skarp 1. adj. 1) terav, vahe; lõikav; äge;
~ blåst vinge tuul; en ~ intelligens
terane mõistus; ~ patron sõj.
lahin-gupadrun; ~ attack äge rünnak; 2)
kõnek. töre; 2. s2: hugga i på ~en
tõsiselt töö kallale asuma; säga till på
~ en teravalt ütlema
skarp I blick -en terav pilk;
läbinägelikkus; taibukus; ~ ladda vi sõj.
lahingupadrunitega laadima; ~
rättare timukas; ~siil s2 kilu; ~sinne -t
teravmeelsus; ~sinnig terava
mõistusega, teravmeelne; ~ skjutning sõj.
lahingupadrunitega laskmine; ~ skytt
s2 täpsuslaskur; ~slipa vi teritama,
ihuma; ~synt [-ü:-], ~ögd terava
nägemisega
skarsnö -n (jää)koorikuga kattunud lumi
skarv I s2 zool. kormoran
skarv II s2 1) jätk, liide; õmblus;
jätku-v. liitekoht; 2) pikendus; ~a vi 1)
ühendama, liitma; pikendama; ~ vid
en kjol seelikut pikemaks tegema; 2)
luiskama, juurde panema; nej nu ~r
du allt! no nüüd sa küll luiskad!;
~muff tehn. jätkumuhv; ~ sladd el.
pikend usjuhe
skat |a harakas; ~bo s6 harakapesa
skatt s3 1) aare, varandus; 2) maks;
direkt ~ otsene maks; lägga ~ på
ngt midagi maksustama; ~a vi 1)
maksu maksma; han ~r för 18 000 ta
maksab makse 18 000 krooni pealt; 2)
maksustama; matti võtma; ~ en
bikupa på honung tarust mett võtma;
~ ett fågelbo linnupesa rüüstama; 3)
hindama; ~ högt kõrgelt hindama;
jag kan ~ mig lycklig ma võin end
õnnelikuks pidada; 4): ~ åt pilti.
(millelegi) järeleandmisi tegema;
(millegi) ohvriks langema; ~ åt
förgängelsen kõige liha teed minema; ~ åt
publiksmaken publiku maitsele
järeleandmisi tegema
skatte I avdrag s7 maksusoodustus;
~ belopp s7 maksusumma;
~beta-lare maksumaksja; ~ börda sl
maksukoorem; ~ flykt s3 maksudest
kõrvalehoidumine; ~fri maksuvaba;
~ fuskare maksudest kõrvalehoiduja;

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0318.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free