- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
329

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - skördefest ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

skördefest

329

slampig

lõikama v. koristama; som man såi får
man ~ vs. kuidas külvad, nõnda
lõikad

skörde|fest s3 lõikuspidu, -püha;
~ma-sk|n s3 viljakoristusmasLi; ~tid s3
lõikusaeg; ~ tröska sl pöl., kombain
skörhet haprus, rabedus
skörlevnad -en porduelu
skört s7 hõlm; ~a vi: ~ upp 1)
seelikut v. kleiti üles siduma v. käänama;
2) pilti, pügama, nahka üle kõrvade
tõmbama
sköt I impl. vt. skjuta
sköt II s2 kal. triiv- v. ajuvõrk,
räime-võrk

sköt |a v3 1) hooldama, hoolitsema;
põetama, ravima; talitama; ~ sin hälsa
oma tervise eest hoolitsema; ~ om
ngn kellegi eest hoolt kandma; kedagi
ravima; 2) toimetama, õiendama; ~
löpande ärenden jooksvaid asju ajama;
~ en maskin masinat käsitsema; ~
hushållet majapidamise eest
hoolitsema; han kan inte ~ pengar ta ei
oska rahaga ümber käia; ~ sitt arbete
oma tööd tegema; sköt du ditt! hoolitse
oma asjade eest!, tegele oma
asjadega!; 3): ~ sig a) käituma; b) enese
eest hoolitsema; ~are talitaja;
hooldaja, põetaja
sköte s6 1) süli, rüpp; 2) üsk; ~barn s7

sülelaps; pilti, pailaps, lemmik
sköt|erska I) lapsehoidja; 2) põetaja,
sanitar; ~sam korralik, püüdlik,
kohusetruu; ~sel s9 hoolitsus,
hooldamine; kräva ~ hoolt nõudma;
~ sel j anvisning käsitsemisjühend
skövl|a vi rüüstama, laastama, hävitama;
~ ngns lycka kellegi õnne purustama;
~ äng rüüstamine, laastamine
slabb I a vi solistama, sulistama; ~göra
s6 must töö; ~ ig märg, räpane, lögane
sladd I s2 1) köieots; 2) ei. nöörjuhe; 3)
lõpp, saba, pära; på ~ en viimaste
hulgas, lõpus; komma med på ~en
teiste hulgas v. kogemata kaasa
tulema; det är en ~ kaffe kvar i
pannan kannus on veel natuke
kohvi-pära

sladd II s2 külglibisemine (autol jms.);

~a vi külgsuunas libisema
sladdbarn s7 viimane laps (teistest palju
noorem)

sladd ler s7 lobisemine; loba; keelepeks;
~er|taska sl keelepeksja; lahvard,
latatara; ~ ra vi lobisema, vatrama;
keelt peksma
sladdrlg lodev, lõtv; närbunud
slafsa vi lürpima, lurinal sööma; ~ i
sig larpima, ahnelt sööma

slag I s7 liik, sort, laad; alla ~s
igasugused; av olika ~ mitmesugused;
erinevad; ett (något) ~ s mingisugune,
mingi; i sitt ~ oma liigis, omasuguste
hulgas; vad för ~ s ost vill du ha?
missugust juustu sa soovid?; vad för ~ ?
kõnek. kuidas?, mis?
slag II s7 1) hoop, löök; ett ~ för örat
kõrvakiil; ett ~ i luften pihl. tühja
tuule tagaajamine; göra ~ i saken
asja otsustama v. lahendama; ~ i ~
ühtejärge, üksteise järel; vara i ~
sport, heas vormis olema; slå ett ~
för ngn kedagi toetama, kellegi eest
välja astuma; i (med) ett ~
paugupealt, korraga; 2) tukse, löök; på ~et
sex täpselt kell kuus; 3) rabandus;
få ~ rabandust saama; 4) lahing; 5)
hetk, moment; jag går ut ett ~ ma
lähen korraks v. viivuks välja; 6) ring,
pööre, tiir; 7) reväär, käänis
slag I anfall s7 rabandus; ~ björn s2 suur
tugev karu; ~ born s2 tõkkepuu;
~bord s7 klapplaud; ~dänga sl
lööklaul, šlaager; ~en ppf. löödud;
rabatud, põrutatud; ~fält s7
lahinguväli; ~ färdig löögi- v. võitlusvalmis
slagg s3, s4 šlakk, räbu
slag I hållfasthet tehn. löögitugevus;
~hök s2 kanakull; ~instrument s7
löökpill; ~ kraft s3 löögijõud; ~
kraftig jõuline, tõhus; ~ linje -n sõj.
lahinguliin; ~ nummer s7
lööknum-ber; ~ord s7 löök- v. moesõna;
~regn s7 vihmavaling; ~ruta sl
geol. piida, nõiavits; ~sida sl
mer. külgkalle, kreen; fartyget har ~
laev on kreenis; ~ skepp s7
lahingulaev

slags I kämpe [slaks-] s2 löömamees;
~mål s7 kaklus, lööming; ställa till
~ kaklema hakkama
slag I svärd s7 lahingu- v. kahekäemõõk;
~verk s7 1) (kella) löögimehhanism;

2) muus. löökpillid

slak 1) lõtv, lodev; 2) jõuetu, nõrk; ~
i knäna põlvedest nõrk; ~ na vi
lõtvuma, lõdvenema
slakt s3, s7 tapmine; ~a vi tapma;
~ ar I buf jk s3 lihakauplus, kärn; ~ are
lihunik; ~ boskap s2 pl. tapaloomad;
~eri tapamaja
siam [slamm] s4 muda, kõnts; ~ma vi
1) uhtmise teel puhastama; 2) lupjama;

3): — igen mudaga täituma
slammer s7 kolin, mürin; tärin; klõbin
slammig mudane, kõntsane

slamp|a sl lohakas ja räpane naine;
~ig lohakas, korratu, räpakas

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0329.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free