- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
330

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - slamra ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

slamra

330

slippa

slamra vi 1) kolistama; täristama;
klõbistama; 2) kõnek. valju häälega
rääkima; plärama; latrama
slams s7 lohakus, räpakus; — a 1. sl 1)
vt. slampa; 2) räbal, kalts; 2. vi 1)
lohakas olema; lohakalt töötama,
vus-serdama; 2) lobisema, latrama; — ig
vt. slampig
slang I s2 1) voolik; 2) sise- v. õhukumm
slang II s3 lgv. släng, argoo
slang III inv.: ge (slå) sig i ~ med ngn
kellegagi seltsima, kellegi kampa
astuma

släng| båge s2 ragulka; —gurka sl
lava-kurk; — lös: en bil med — a däck
sise-kummideta v. tihtrehvidega auto
slank I impf. vt. slinka II

slank II sale, sihvakas; — ig lohakas;

lotendav; lõtv, lodev; närbunud
slant I impf. vt. slinta
slant II s2 münt; raha; för hela ~en
pilti, põhjalikult; en vacker — ilus
kopikas, suur hulk raha; låta ~arna
rulla raha raiskama; vara slagen till

— abitus seisukorras olema; vända
på ~en kopikat näpu vahel
veeretama, koonerdama

slant III s2 lånt, vedel
slapp I impf. vt. slippa
slapp II 1) lõtv, lodev, loid; 2) roidunud;
nõrk; —het 1) lõtvus, lodevus, loidus;
2) roidumus; nõrkus; —na vi
lõdve-nema, lõtvuma; nõrkema
slarv s7 lohakus, hooletus, korratus; göra
ngt på — midagi lohakalt tegema;
komma (råka) på ~en kõnek. alla
käima, väärale teele sattuma; — a t.
sl lohakas naine; 2. vi lohakas olema;

— med ngt millegagi hooletult
ümber käima; — bort ära raiskama v.
kaotama; — ifrån sig ngt midagi
lohakalt v. kiiruga ära tegema; — er
s2 lohakas mees; —fel s7
hooletus-viga; —göra s6 hooletu töö; — ig
lohakas, hooletu, korratu; —sylta sl
1) kok. hakkliharoog; 2) pilti.:
programmet var rena ~n see oli mingi
kokkuklopsitud programm

slask s7 1) solgerdamine; pritsimine; 2)
lörtsine ilm, sulailm; 3) lumelörts,
sula-lumi; 4) vt. —vatten; 5) vt. —tratt;
~a vi 1) solgerdama; pritsima; 2):
det ~r ilm on lörtsine; —hink s2
solgiämber; — tratt s2 valamu,
kraanikauss; — vatten — vattnet
nõudepesu-v. solgivesi
slav I s3 slaavlane

slav II s2 ori; vara ~ under ngn (ngt)
kellegi (millegi) ori olema; — a vi
orjama; tööd rügama; —binda orjas-

tama; — eri orjus; —göra -t orja- v.
vaevarikas töö; — jnna orjatar, naisori
slavisk I adj. slaavi; de ~a folken slaavi

rahvad
slavisk II orjalik

slav I kontrakt s3 orjastav leping; —
marknad s3 orjaturg; —ägare orjapidaja
slejf s3 1) lehv, pael; 2) kingarihm
slem s7 lima; med. röga; —avsöndring
limaeritus; —hinna sl limaskest;

— mig limane; kleepuv

slentrian s3 vana harjumus; rutiin;

— mässig rutiinne
slet impf. vt. slita

slev s2 kulp; få en släng av ~ en oma
osa kätte saama; — a vi: ~ i sig
(sisse) helpima, larpima
slick s2 tilk, lõpp, pära; ~a vi lakkuma;

— i sig ära lakkuma; — sig om
munnen keelt limpsama; — at hår siledad
v. lakutud juuksed; —e|pott [-o-] s2
nai j. nimetissõrm

slid s3 tehn. lükand
slida sl tupp

slidder|sladder ~sladdret tühi jutt, lori,
loba

slidkniv s2 (tupega) puss

slik van. niisugune, säärane, sihuke

slinga sl 1) silmus, aas; 2) keerd, looge;

3) juuksekihar, -salk
slinger|bult s2 1) puiklemine,
kõrvale-põiklemine; ettekääne; 2) puikleja,
kõrvalepõikleja; —växt s3 vään- v.
ronitaim

sling|ra vi 1) väänama, põimima; 2)
mer. rullarna, lengerdama; 3): — sig
looklema, väänlema, vingerdama;
põimuma; — sig från ngt pihl. millestki
välja rabelema v. kõrvale puiklema;

— rig väänlev, looklev, käänuline;
kperdus

slinka I sl lirva, lita

slinka II slank slunkit 1) hiilima, lipsama;

— in sisse hiilima v. lipsama; —
undan kõrvale v. ära hiilima v.
lipsama; — över ngt med tystnad
millestki vaikides mööda minema; 2)
lõdvalt rippuma, ripnema

slint inv.: s!å — äparduma, nurjuma;

— a slant siuntit libisema, libastuma;

— ig libe

slip s2 mer. elling

slip |a vi 1) teritama, ihuma, liipima,
käiama; 2) lihvima, häilima,
polee-rima; — ad adj. p. pihl. lihvitud,
rafineeritud; — are teritaja; lihvija,
polee-rija; —duk -en tehn. abrasiivriie
sliper s2 rdt. liiper
slipmassa -n puidumass
slippa slapp sluppit 1) pääsema, lahti
saama; — allt besvär vaevast pää-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0330.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free