- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
331

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - slippa ifrån ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

slippa ifrån

331

slut

sema; han slapp göra det ta ei
tarvitsenud seda teha; 2) {rõhul,
abisõnadega): ~ ifrån lahti saama; ~ in sisse
pääsema; ~ lös lahti pääsema;
~ undan: ~ undan med livet i
behåll eluga pääsema; ~ upp: ~ upp
i sömmen õmblusest lahti kärisema;
~ ur välja lipsama; det slapp ur
honom see lipsas tal kogemata suust;
~ ut välja pääsema
slipprig 1) libe; 2) kahemõtteline, nilbe
slips s2 lips, kaelaside
slip I skiva sl tehn. smirgelkäi; ~sten s2
käi

siir|a vi libisema, liuguma; ~ig libe;

~ ning libisemine, liugumine
sliskig 1) imal, lääge; 2) pihl. libe,
lipitsev

siit s7 kurnav töö, rügamine; ~a slet
slitit 1) kulutama, ära kandma; ett tyg
som tål att ~ på (kulumise suhtes)
vastupidav riie; ~ hål på byxorna
pükstesse auku kulutama; ett ~nde
arbete kurnav töö; •— på sina krafter
oma jõudu kulutama; 2) vaeva
nägema, rühmama; —1 och släpa tööd
teha rügama v. rühmama; ~ ont
ränka vaeva nägema; 3) kiskuma,
rebima; 4) (rõhul, abisõnadega): ~ av
maha kiskuma; ~ bort 1) ära rebima;
2) ära kulutama; ~ upp 1) lahti
rebima; 2) ära kulutama; ~ ut
kulutama, ära kandma; ~ ut sig end ära
kurnama
slitage [-a:š] s7 kulumine
slit jas slets slitits dep. 1) kuluma; 2)
rebenema, lõhki minema; ~en adj. p.
kulunud, ärakantud; ~ning 1)
kulutamine, ärakandmine; 2) pl. pilti,
hõõrumised, lahkhelid
slits s2 1) lõhe, pilu; 2) lõhik
slitsam kurnav, vaevarikas; ha det ~ t
palju vaeva nägema v. palju töötama
siit| stark vastupidav, kulumiskindel;
~ styrka -n vastupidavus,
kulumis-kindlus; ~varg s2: han år en ~ ta
lõhub palju riideid
slog impf. vt. slå

slogan [-o-] slogan pl. -s utr. loosung,
hüüdlause

slök I a vi lõdvalt rippuma v. rippuda
laskma; ~hatt s2 pehme laia äärega
kaabu; ~örad lontis kõrvadega,
lont-kõrvaline; pihl. norus, rusutud
slopa vi 1) tühistama, ära kaotama; 2)

kõrvale heitma, loobuma
slott [-o-] s7 loss

slotts I fru s2 lossiproua; — herre s2
lossi-härra; ~kapell s3 lossikabel

slovak s3 slovakk; ~isk adj. slovaki;
~iska 1) -n slovaki keel; 2) sl
slova-kitar

sloven s3 sloveen; ~sk adj. sloveeni
sludd|er s7 1) puterdus; 2) jama, möga;
~ra vi puterdama, putrama,
pudis-tama; •— rig segane, ebaselge
siug kaval, nupukas, leidlik; ~ huvud s7
kavalpea

sluka vi, impf. ka slök ahnelt neelama,
kugistama; õgima; ~ ngn med
ögonen pihl. kedagi silmadega õgima
slum s3 agul; ~ kvarter s7
vaestelinnaosa, agulikvartal
slummer s9 kerge uni; tukastus
slump s2 1) juhus; av en ~ juhuslikult,
juhuse läbi; låta det gå på en ~
juhuse peale lootma; ~en gynnade
oss saatus soosis meid; 2) (kauba)
ülejääk; ~a vi 1) odavalt müüma;
2): ~ sig juhtuma, ette tulema; vi åt
som det ~de sig sõime, mida kätte
saime; det ~de sig så att... juhtus
nii, et...; ~mässig juhuslik; ~urval
s7 juhuslik valik; ~ vis huupi
slumra vi suikuma, tukkuma; ~ in
magama uinuma; ~ till suigatama,
tukastama

slunga 1. sl ling; 2. vi lingutama;
viskama, virutama; ~ ngt i ansiktet på
ngn pilti, kellelegi midagi näkku
paiskama

slunkit sup. vt. slinka II
sluntit sup. vt. slinta

slup s2 mer. 1) luup; pargas; 2)
pääste-paat

sluppit sup. vt. slippa
slurk s2 kõnek. lonks, paar tilka
slusk s2 1) kaltsakas, räbalapundar; 2)
pätt, kaabakas; ~ ig räbalais, närudes
sluss s2 lüüs; ~a vi lüüsima; läbi lüüsi
minema v. laskma; ~port s2
lüüsi-värav

slut 1. s7 lõpp; i ~et av maj mai lõpul;
filmen blev bättre på (mot) ~et filmi
lõpp oli parem; dagen lider mot sitt ~
päev läheneb lõpule; höra ngn till ~
kedagi lõpuni kuulama; få ~ på ngt
millegagi lõpule jõudma; göra ~
med ngn kellegagi suhteid
katkestama; göra ~ på ngt midagi lõpuni
ära tarvitama; millelegi lõppu tegema;
ta ~ lõppema, otsa saama; till ~
lõpuks, viimaks; ända till ~et kõnek.
lõpuni, viimseni; 2. inv. pred. adj. läbi,
lõppenud, otsas; det måste bli ~ på
ofoget ulakusele peab lõpp tulema;
året är — aasta on lõppenud; kaffet
är ~ kohv on otsas; han var
alldeles ~ kõnek. ta oli omadega täiesti
läbi

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0331.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free