- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
334

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - släthugga ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

släthugga

334

smidd

siluma, tasandama; ~ till siluma;
~ ut vecket kortsu siluma; ~ övei
pilti, (viga) tagantjärele parandama,
heaks teha v. siluda püüdma; ~ hugga
tahuma; ~ hårig siledajuukseline;
siledakarvaline; ~ kamma vi siledaks
kammima; ~ struken adj. p. pilti.
kesine, kahvatu
slätt I adv. 1): rätt oeh ~ (väga) lihtsalt;
2) halvasti, viletsalt; stå sig ~
viletsat muljet jätma; 3): ~ omöjligt
täiesti võimatu
slätt II s3 tasandik; ~bygd -en, ~land

-et lauskmaa
slö 1) nüri, tönts, tömp; 2) pilti, tuim;
loid; ~a vi 1) laisklema, logelema;
gå och ~ logelema; ~ till loiduma,
loiuks v. uniseks muutuma; 2) lit.
nüristama, nüriks tegema
slödder s7 rahvarämps, pööbel
slö |fock [-o-] s2 1) logard; 2) juhmard,
tohman, puupea; ~het loidus, tuimus
slöja sl loor; pilti, käte, eesriie
slöjd s3 käsitöö; tööõpetus (õppeaine);
~a vi puutööd tegema; ~alster s7
käsitöötoode; ~ lärare käsitööõpetaja;
~sai s2 käsitööruum; ~ skola sl
tööstuskool
slök impf. vt. sluka

slör s3 mer. pärituul; ~a vi pärituult
purjetama

slös |a vi raiskama, pillama; pillavalt
ümber käima; ~ pengar på ngn
kellegi peale raha kulutama; ~ bort ära
raiskama v. kulutama; ~aktig pillav;
~ande pillav; rikkalik, külluslik;
~are pillaja, raiskaja; ~erj
pillamine, raiskamine; — med tiden
ajaraiskamine
slöt impf. vt. siuta

smack inv. kõnek.: inte ett ~ mitte
põrmugi v. mõhkugi
smacka vi keelt laksutama; suud
matsu-tama; ~ åt hästen hobust muisutama
smak s3 maitse, maik; falla ngn i ~en
kellegi meele järgi olema; få ~ för
ngt millegi vastu huvi tundma
hakkama, millestki maiku suhu saama;
det är i min ~ see vastab mu
maitsele; i min ~ är kaffet för starkt minu
meelest on kohv liiga kange; han har
utsökt ~ tal on väga peen maitse;
hon saknar ~ tal pole maitset; sätta
~ på ngt midagi maitsestama; ta ~
av ngt millestki (kõrval)maitset saama
smaka vi 1) maitsma, proovima; ~ på
ngt midagi järele proovima; få ~ riset
vitsa saama; han har aldrig ~ t starkt
ta pole kunagi alkoholi suhu võtnud;
det skall du ~ på sa peaksid seda
proovima; 2): — gott hea maitsma;

vattnet ~r dy sei veel on muda
maitse; nu skall det ~ med en smörgås
nüüd kuluks üks võileib ära; de lät sig
maten väl ~ nad lasksid toidul hea
maitsta; det kostar mer ån det ~ r pihl.
see pole oma hinda väärt
smak I bit s2 1) maiuspala; 2) proovipala;
— full maitsekas; — lig maitsev,
isuäratav; ~ lös maitsetu; maotu, labane;
~ prov s7 maitseproov; ~ råd s7
nõuandja maitseküsimustes; ~sak s3
maitseasi; ~ sinne s6 füsiol.
maitsmismeel; ~ sätta maitsestama; ~ ämne s6
maitseaine
smal 1) kitsas; peenike; õhuke; 2) sale,
sihvakas; ~ om midjan saleda pihaga;
3) pilti.: en ~ sak tühine asi; ~ axlad
kitsaste õlgadega; ~ben s7 jalakurk;
~ bent sihvakate v. peenikeste
jalgadega; ~ fingrad peenikeste sõrmedega
small impf. vt. smälla
smal |na [-a:l-] 1) kitsenema, ahenema;
2) saledamaks v. sihvakamaks
muutuma; kõhnuma; ~spårig 1)
kitsarööpmeline; 2) pilti, kitsarinnaline,
ühekülgne

smart [-a:-] osav, leidlik, kaval
smaska vi matsutama, aimelt sööma
smatt|er s7 ragin; krabin; plärin; tärin;

pladin; ~ra vi ragisema jne.
smed s3 sepp; skomakarns hustru och
~ ens märr har de sämsta skorna vs.
ei rätsepal ole riiet ega kingsepal
kingi; ~ ja sl sepikoda
smek s7 hellitlus, paitus; õrnused; ~a
vi hellitlema; paitama, silitama;
~ande paitav, õrn; mahe; ~as dep.
v3 õrnutsema; ~ månad s3
mesinädalad; ~namn s7 hellitus- v.
meelitus-nimi; ~ning [-e:-] paitamine,
silitamine; õrnutsemine; ~sam meelitav,
lipitsev
smet I impf. vt. smita I, II
smet II s3 1) määre; sodi; 2) kok. taigen,
tainas; ~a vi määrima; ~ av sig
värvi andma; määrima; ~ fast külge
kleepima; ~ ner sig end ära määrima;
~ på peale määrima v. võõpama;
~ig must, määrdunud
smick|er s7 meelitus, meelitamine; ~ra
vi meelitama; ~ sig med ngt midagi
enda arvele kandma, millegi üle uhke
olema; — rande meelitav; ~ rare
meelitaja

smid |a v2 sepistama, sepatööd tegema,
(rauda) taguma; man måste ~ medan
järnet är varmt vs. tao rauda, kuni
raud on kuum; ~ planer pilti, plaane
sepitsema; ~ bar sepistatav
smidd sepistatud, taotud

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0334.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free