- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
335

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - smide ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

smide

335

småmynt

smide s6 1) sepistamine; 2) sepis,
sepatöö; ~s| verkstad sepikoda
smidig painduv, nõtke; ~ t läder pehme

nahk; ~het painduvus, nõtkus
smil s7 naeratus; muie; ~a vi
naeratama; muigama; ~bänd -et: dra på
~et åt ngt millegi peale muigama;
~ grop s2 naerulohk
smink s4 mink, näovärv; grimm; ~a vi
minkima, värvima; grimeerima,
jumes-tama; ~loge f-lo:š] s5 teatr.
grimee-rimisruum; ~ör grimeerija, jumestaja
smisk s7: få ~ av mor emalt laksu

saama; ~a vi laksu andma
smita I smet smitit ära jooksma, jalga

laskma; kõrvale hiilima
smita II smet smitit hästi istuma, nagu
valatud olema; klänningen smiter åt
kroppen kleit liibub tihedalt ümber
keha

smrfta 1. sl nakkus; 2. vi nakatama; bli
~d av ngn kelleltki nakkust saama;
exemplet ~r eeskuju on nakkav; ~
ner ngn med tyfus kedagi tüüfusesse
nakatama; ~ nde nakkav; nakatav
smitt I bärare nakkusekandja; — fri
nak-kusvaba; ~ förande nakkust kandev;
~ koppor pl. rõuged; ~ risk -en
naka-tumisoht; ~sam nakkav; nakatav;
~siukdom nakkushaigus; ~ spridare
nakkuselevitaja
smocka T-o-j 1. sl rusikahoop; 2. vi: ~

till nan kellelegi rusikahoopi andma
smockfull täiskiilutud, puupüsti täis
smoking [smo:-] smoking
smolk
o-l s7 mustuse- v. tolmukübe;
det har kommit ~ i mjölken pilti, nad
on tülli läinud
smor|d õlitatud, määritud; det går som
~t läheb nagu lepse reega; ~de
imüf., ~t sup. vt. smörja 2.
smugqellgods s7 salakaup, konterbant;

~ trafik -en salakaubavedu
smuggl|a vi 1) salakaupa vedama; 2)
sa’akaubana vedama; salaja edasi [-toimetama; ~are salakaubavedaja;
sala-viinamüüja; ~ing salakaubavedu
smuqit sup. vt. smyga
smul inv.: inte en (ett) ~ mitte raasugi
v. ivakestki v. kübetki; ~a 1. sl
raasuke, ivake; pilti, natuke, pisut; små
~ or är också bröd ei maksa ka piskut
ära põlata; hon är en ~ fåfäng ta on
pisut edev; 2. vi murendama,
puden-dama; ~ sig murenema, pudenema;
~ ig mure, pude; teraline, sõmer
smultron [-on] s7 (mets)maasikas;

— ställe s6 maasikavälu, -maa
smuss|el smusslet pettus, tüssamine; ~ la
vi salaasju ajama; tüssama, petma;
~ in ngt midagi salaja sisse tooma;

~ till ngn ngt kellelegi midagi salaja
üle andma; ~ undan salaja kõrvale
toimetama, kõrvale sokutama
smuts -en mustus; sopp, pori; ~a vi
määrima, räpaseks tegema, reostama;
~ ner ära määrima, mustaks tegema;
~brun räpakaspruun; ~ fläck s2
mustuseplekk; ~gris s2 könek.
mur-jan, räpane laps; ~ig must, räpane;
jag år ~ om händerna mu käed on
mustad; ~kasta vi pilti, poriga
loopima, mustama; ~ kläder pl. must
pesu; ~ litteratur -en sopakirjandus;
~ tvätt s2 vt. ~ kläder; ~ vatten must
vesi, roiskvesi
smutta vi intr. rüüpama, väikeste
lonksudega jooma; ~ på groggen grokki
rüüpama

smyck|a vi ehtima, kaunistama,
ilustama; ~e s6 ehe, ehteasi, kaunistus;
~e| skrin s7 ehtelaegas, -karp
smyg 1) s2 laskeava; 2) inv.: i ~ salaja,
vargsi; ~a smög smugit 1) libistama,
libiseda laskma, vargsi panema; han
smög ett brev i handen på henne ta
pistis talle kirja pihku; 2) hiilima;
komma ~nde hiilides tulema; ~ sig
bort minema hiilima; ~ sig fram välja
hiilima; ~ sig in sisse hiilima; ett fel
har smugit sig in viga on sisse
lipsanud; ~ sig på ngn kellelegi juurde
hiilima; ~ande hiiliv; salakaval,
varjatud; ~ handel -n spekulatsioon,
aU-käe kauplemine; -—- hål s7 peidupaik,
-urgas; ~ läsa v3 sala ja lugema; ~ väg
s2 salatee; pilti, (lubamatu) kõrvaltee
små adi. pl. väikesed; ~ och stora
väikesed ja suured; lapsed ia
täiskasvanud: de ~ lapsed; ~aktiq väiklane;
~ aktighet väiklus, kitsarinnaHsus;
~barn pl. väikesed lapsed;
~barns-aktig lapsik; ~bil s2 väikeauto;
~ bitar väikesed tükid; ~borqare
[-o-] väikekodanlane; —borgerlig
väikekodanlik; ~bruk s7 vä`ketalu;
~ brukare väiketalunik: ~bröd s7
kollekt, küpsised; ~fel pl.
pisi-vead; ~ flickor pl. väikesed tüdrukud;
~ frusen adj. v: han var ~ tal oli
veidi külm; ~ fräck ülbevõitu; ~
företagare väikeettevõtja; ~gata sl
kõr-valtänav; ~ gnola vi ta°a ümisema;
~ grisar pl. põrsad- ~ gräla vi
jagelema, nääklema; ~ klasser pl.
algklassid; ~koka vi tasa keema; ~krafs pl.
tühi-tähi; praht, rämps; ~kryp pl.
putukad; ~ krämpor pl. väikesed
hädad v. haigused; ~le naeratama; ~
mot ngn kellelegi naeratama; — leende
s6 naeratus; ~mynt pl. vt. småpengar

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0335.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free