- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
336

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - småningom ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

småningom

336

snabbförband

småningom [-om]: så ~ vähehaaval,

järk-järgult, aegamööda
små I noga väiklane, pedantne; ~ näpen,
~nätt armas, kena; ~ pengar
peenraha; ~ plock [-o-] -et tühi-tähi;
~ pojkar pl. pisikesed poisid; ~ prata
vi tühjast-tähjast vestlema; ~regna
vi vihma tibutama v. tibama v.
udu-tama, uduvihma sadama; ~ rolig veidi
naljakas; ~sak s3 pisiasi, tühine asi;
hänga upp sig på ~ei pisiasjade
pärast muretsema; ~sint väiklane,
kitsarinnaline; ~skog s2 võsamets;
~ skola sl algkooli nooremad klassid;
~ skratta vi tasakesi naerma; pihku
naerma; ~ skrift s3 brošüür; ~ slantar
pl. peenraha; ~siug kavalavõitu;
~snäl väiklaselt kitsi; ~ springa
sörkima; ~stad väikelinn; ~sJadsaktig
väikelinlik; ~ summor pl. väikesed
summad; ~ sur halvas tujus; ~ syskon
pl. nooremad õed ja vennad;
~timmarna pl.: (fram) på ~ pärast keskööd,
vastu hommikut; ~ tokig pisut
põrunud; napakas; ~ trevlig õdus, mugav;
kena, meeldiv
smått 1. adj. vt. små; ~ och gott kõigest
natuke; han har det ~ tal on kitsas
käes, ta on majanduslikus kitsikuses;
jag har ~ om tid mul on vähe aega;
hacka löken ~ sibulat peeneks
hak-kima; 2. adv. natuke, pisut; i ~
pisiasjades; i stort som ~ nii suurtes kui
väikestes asjades; 3.: vänta ~ last
ootama; ~ ing mudilane
små | varmt soojad suupisted; ~vägar pl.
kõrvalteed; ~växt väikesekasvuline,
väikest kasvu
smäcker sale, sihvakas
smäd|a vi sõimama; solvama, teotama;
~else solvang, teotus; — Ilg solvav,
teotav

smäktande igatsev; ~ blickar igatsevad

pilgud
smälek s2 häbi, teotus
smäll 1) s7 plaks, laks; iå ~ kolki saama;

2) s2 pauk; prahvatus; slå igen dörren
med en ~ ust paukudes kinni lööma;

3) s2 löök, hoop; ~a v2 1) lööma,
peksma; ~ på fingrarna sõrmede pihta
andma; 2) (impf. ka small) paugutama;
paukuma; ~ i dörrarna uksi
paugutama; i’ morgon smäller det\ homme
läheb lahti!; ~ i sig kõnek. 1) pähe
tuupima; 2) (toitu) sisse ajama; ~ igen
kinni lööma; ~ upp 1) üles klõpsima;
2) läbi kolkima

smäll I fet kõnek. kohutavalt paks; ~kail
väga külm, lõikavalt külm; ~ karamell
s3 paukkompvek; ~kys s2 laksuv
suudlus

smält |a 1. sl 1) tehn. salatis; 2) pihl.
suur hulk; 2. v3 1) sulatama; 2)
seedima; 3) sulama; ~ ihop a) ühte
sulatama; b) pilti, kokku sulama v.
kuivama, kahanema; ~ samman a) ühte
sulatama; b) ühte sulama; ~ande
sulav, mahe; ~ degel s2 tehn.
sula-tustiigel; ~ ning 1) sulatamine; 2)
seedimine; 3) sulamine; ~ost -en
sulatatud juust; ~punkt s3 füüs.
sula-mispunkt; ~ säkring el. sulavkaitse;
~ugn s2 sulatusahi; ~ vatten
lume-v. sulamisvesi
smärgel s9 tehn. smirgel; ~duk s2

smirgelriie
smärgla [-j-] v7 tehn. smirgliga lihvima
smärre komp. (vt. små) väiksemad,
vähemad

smärt sale, sihvakas

smärt |a 1. sl valu; pihl. kurvastus;
känna ~ valu tundma; 2. vi
valutama; valu tegema; pilti kurvastama;
~fri valutu
smärting purjeriie

smärt |sam 1) valus, valurikas; 2) kurb,

raske; ~ stillande valuvaigistav
smög impf. vt. smyga
smör s7 või; breda ~ på võid peale
määrima; boken gick åt som ~ i
solskenet raamatul oli väga hea minek;
inte för allt ~ i Småland pihl. mitte
mingi hinna eest; han ser ut som han
sålt ~et och tappat pengarna ta näeb
välja, nagu oleks ta varanduse maha
mänginud; komma (sig) upp i ~et
pihl. haljale oksale jõudma; ~ blomma
sl bot. kibetulikas; ~deg -en
leht-tainas; ~dosa sl võitoos, ~gås s2
võileib; kasta ~ lutsu viskama;
~ gåsbord -et (külm) rootsi laud;
~ gåsnisse kelneripoiss, -õpilane
smörj s7 nahatäis, peks; ~a 1. sl 1)
määre; 2) praht, rämps; prata ~ lollusi
rääkima; 2. smorde smort 1) määrima;
õlitama; 2) võidma, salvima; 3) pihl.
määrima, altkäemaksu andma; ~ ihop
kokku luiskama; ~ in sisse hõõruma;
~ ned ära määrima, mustaks tegema;
~are määrija, õlitaja; ~else 1) õli;
salv; 2) võidmine; 3) pihl. kõnek.
määrimine, altkäemaks; ~feft —et
tehn. määre; ~ ig määrdunud, räpane;
~ medel s7 tehn. määrdeaine; ~olja
sl tehn. määrdeõli; ~spruta sl tehn.
määrdeprits
smör I klick s2 võitükike; ~kärna sl
või-kirn, -masin; ~ papper -pappret
võipaber; ~sopp [-o-] s2 bot. võiseen;
~ syra -n keem. võihape
snabb kiire, kärmas, väle; —fotad
väledajalgne; —förband s7 kleep-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0336.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free