- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
367

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - svarande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

svarande

367

svika

rätta kohtu ees vastust andma; —
mot ngt millegagi vastavuses olema v.
sobima; hon ~de nej ta vastas
eitavalt; — ande s9 jur. kostja;
—ande-part s3, — andesida(n) jur. kostjapool,
kaitse; — o | mål s7 jur. kaebealuse
kõne; ingå i — süüdistusele vastama
svars I lös sõnatu, keeletu; —not s3 pöl.
vastusnoot; — skrift s3 kirjalik vastus,
vastuskiri

svart 1. adj. must; — a lår pihl. must
lammas; — a natten kottpime öö; köpa

— pilti, mustalt turult ostma; 2.: de

— a mustad (neegrid); — på vitt must
valgel; se allting i — kõike mustas
valguses nägema; måla allting i —
kõike mustades värvides kujutama

svarta I börsaffar s3 must äri
svart I betsa vi mustaks peitsima; —blå
mustjassinine; —broder aj.
dominiik-lane; —fläckig mustalaiguline; —fot
kõnek. streigimurdja; —hårig
mustajuukseline; — ing lam. neeger; —jord
-en mustmullamaa; —klädd mustas
riietuses; —konst [-o-] -en 1)
mustkunst; 2) kunst, metsotinto; —krut -et
must püssirohi; — lista -n must
nimekiri; — mes s2 musttihane; — muskig
tõmmu; —måla vi 1) mustaks
värvima; 2) pilti, mustades värvides
kujutama; — na vi mustaks minema,
mustuma; — peppar -n must pipar;

— prickig mustatäpiline; —röck [-o-]
s2 fam. mustakuuemees (vaimulik);

— rost [-o-] -en põll. kõrrerooste;

— sjuk armukade, kiivas; —sjuka -n
armukadedus, kiivus; —skjorta sl
mustsärk (lasist); —soppa [-o-] sl
kok. haneveresupp; —vit mustvalge;

— ögd adj. p. mustasilmaline

svarv s2 treipink; ~a vi treima; —
ihop kõnek. välja mõtlema; — ad
treitud; ~e fraser pilti, viimistletud
fraasid; — are treial; — erj treialitöökoda;

— stol s2 vt. svarv

svassa vi uhkeldavalt kõndima; — nde

uhkeldav, täispuhutud
svastika sl svastika, haakrist
svavel s7 väävel; —båd s7 väävlivann;

— blomma sl keem. väävliõis; —
hal-tig väävlit sisaldav; —kis -en min.
püriit; — lukt s3 väävlilõhn; —
predikant põrgutulega ähvardav jutlustaja;

— sticka sl väävlitikk; —syra -n
väävelhape; — syrlighet väävlishape;

— väte -t väävelvesinik
svavla [-a:] vi vääveldama
svear pl. aj. svealased

svecfsm s3 lgv. rootsipärasus; rootsi
laensõna

sved impf. vt. svida

sveda I sl kõrvetav valu; — och värk

vaev ja valu
sved I a II v2 kõrvetama; frosten svedde
potatisblasten külm näpistas
kartuli-pealseid; —ja 1. si alemaa; 2. vi alet
põletama; — je|bruk -et alepõllundus;

— je I land -et alemaa
svek I impf. vt. svika

svek II s7 pettus, reetlikkus,
äraandlik-kus; salakavalus; —full petlik,
reetlik, äraandlik; salakaval; —lös siiras,
ausameelne
sven s3 1) nooruk; 2) aj. paaž;
kannupoiss; — dom seksuaalne süütus
(noorukil); — sexa -n poissmeheõhtu (enne
abiellumist)
svensk 1. adj. rootsi; 2. s2 rootslane; — a
1) -n rootsi keel; 2) sl rootslanna;

— amerikan(are) rootsi päritoluga
ameeriklane; —född adj. p. rootsi
päritoluga; —het rootslus; — språkig
1) rootsi keelt rääkiv; 2) rootsikeelne

svep s7: i ett (enda) — ühe jutiga, ühe
hooga; i stora — üldjoontes; — a v3
1) (sisse) mähkima v. mässima; — om
ümber mähkima; — om sig endale
ümber mähkima; 2) mer. miine
traa-lima; 3) kõnek. kiiresti sööma v.
jooma; — i sig ett glas konjak
kiiruga klaasi konjakit alla viskama; 4)
kõvasti puhuma (tuule kohta);
tormama, tuiskama; — e s6 bot. käte;

— ning 1) miinide traalimine; 2)
surnukeha mähkimine surilinasse, 3)
surilina; — skäl s7 ettekääne, kõrvalepuige

svets s2 1) keevitus; 2) keevis- v.
keevi-tusõmblus; — a vi keevitama; —are
keevitaja; —låga sl keevitusleek;

— ning keevitamine

svett s3 higi; — as dep. vi higistama;
hon — om händerna ta käed
higistavad; — över hela kroppen üleni
higine v. higist märg olema; —båd s7
1) higistuskümblus; 2) tugev
higistamine; — drivande: — medel med.
higistusvahend; —droppe s2
higi-tilk; —drypande higist nõretav;

— ig higine; —kõrtel s2 higinääre;

— ning higistamine; komma i ~
higistama hakkama; —pärla sl
higi-pärl, higipiisk

svicka sl punn, prunt
svida sved svidit kõrvetama; kipitama;
valutama, teravat valu tekitama;
tvålen svider i ögonen silmad kipitavad
seebist; det svider i halsen på mig mu
kurk kipitab; få — för sitt slarv oma
lohakuse eest karistust kandma; — nde
kõrvetav; kipitav; valutav
svik |a svek svikit petma; maha jätma,
hülgama; — sitt löfte oma lubadust

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0367.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free