- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
368

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - sviklig ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

sviklig

368

svälja

murdma; ~ sin plikt oma kohust
mitte täitma; modet svek mig mu
julgus kadus; minnet sviker mig
stundom mälu petab mind vahel; rösten
svek hääl murdus; ~lig petlik,
petturlik

svikt s2 1) painduvus, elastsus; 2)
hoo-v. hüppelaud; ~a vi 1) vetruma,
nõt-kuma; 2) painduma; järele andma;
kiikuma, kõikuma; jag har börjat ~ i
mitt beslut ma olen hakanud oma
otsuses kahtlema; ~ande 1) vetruv,
nõt-kuv; 2) vankuv; ~ hopp [-o-] s7 sport.
hoolauahüpe
svim I färdig minestamas, minestuse äärel;
~ ma vi minestama, meelemärkust
kaotama; ~ av ära minestama;
~ning minestus; ~ningsanfall s7
minestushoog
svin s7 siga; ~a vi: ~ mr (till) kõnek.
ära määrima, reostama; ~ aktig alatu;
räpane; han hade en ~ tur tal vedas
sea kombel; ett ~ t högt pris
pööraselt kõrge hind; ~aktighet sigadus;
alatus; ~avel -n seakasvatus; ~ borst
[-o-] -en seaharjas
svindel s9 1) peapööritus; hon fick ~
tal hakkas pea ringi käima; 2) pettus,
kelmus, tüssamine
svindl|a vi 1): det ~r för ögonen mu
silmade ees käib kõik ringi v. läks
kõik kirjuks; tanken ~r mõtted
keerlevad peas; 2) petma, tüssama; ~ande
peadpööritav; ~ are petis, pettur,
kelm; ~erj vt. svindel 2)
svineri sigadus; räpasus, mustus
sving s2 sport, kaarlöök (poksi’s); ~a vi
viibutama, lehvitama; lennutama;
keerlema; lehvima; ~ sig upp üles
kargama, end üles vinnarna v. hoobama;
pilti, elus edu saavutama; ~ sig över
eti staket üle aia kargama v. end
lennutama; ~ sig upp i sadeln sadulasse
hüppama

svin I gård s2 sigala; ~hugg inv.: ~
går igen pilti, kuidas töö, nõnda palk;
~hus s7 sealaut; ~kail väga külm;
~kõtt -et sealiha; ~läder ~lädret
seanahk; ~ mat -en seasöök; solk
svinn s7 kadu; ~ a svann svunnit

kaduma, mööduma
svin |päis s2 vulg. siga, lurjus; ~ skötare
seatalitaja; ~ skötsel -n vt. svinavel;
~stia sl sealaut
svira vi priiskama, pummeldama
svirvel s2 van. vt. spinnare 2)
sviskon [-on] s7 kuivatatud ploom
svit s3 1) kaaskond, saatjaskond; 2)
tubade rida, anfilaad; 3) tagajärg; med.
tüsistus
svivel s2 tehn. pöörel

svor impf. vt. svära; ~dom
vandumine; vandesõna
svull[en paistetanud, tursunud; ~na vi
paistetama, tursuma; ~ igen kinni
paistetama; ~ upp üles paistetama;
~ nad s3 paistetus
svulst s3 1) paise; kasvaja; 2) pilti,
ülespuhutusi ~ ig pilti, ülespuhutud; ~
ig-het vt. svulst 2)
svult|en nälginud; ~it sup. vt. svälta
svunn|en (ammu)möödunud; ~it sup. vt.
svinna

svur|en vandega kinnitatud; en ~
fiende leppimatu vaenlane; ~it sup.
v/, svära

svåger s2 õemees; mehevend; naisevend;

kälimees
svål s2 1) kamar; 2) peanahk
svångrem s2 püksirihm; dra åt ~ men

pilti, püksirihma pingutama
svår raske; vara ~ mot ngn kellegi
vastu karm olema; ha ~t för ngt
midagi raskeks pidama; ha det ~t
raskustes olema; ~ t sårad raskelt
haavatud; ~ frestelse ränk kiusatus;
~ t fel tõsine puudus; ränk viga; ~
kyla käre külm; vara ~ på ngt kõnek.
midagi armastama; millegi peale maias
olema; du år för ~ ! kõnek. sa oled ju
lausa hull!
svår I anträffbar: han är ~ temaga on
raske kokku saada; ~ artad
raskekujuline; ~ bedömd: han är mycket
~ tema üle on raske otsustada;
~ begriplig raskesti mõistetav v.
arusaadav; ~ definierbar raskesti
määratletav,- ~fattlig vf. ~ begriplig,
~ framkomlig: ~ våg raskesti
läbipääsetav tee; ~ förklarlig raskesti
seletatav; ~ gripbar raskesti tabatav;
~ hanterlig 1) raskesti käsitsetav; 2)
raske iseloomuga (inimese kohta);
~ ighet raskus; göra ~ er raskusi
tegema; utan ~ raskusteta;
~ighets-grad -en raskusaste; ~ ligen
raskustega, raskesti; vaevalt, vaevu; — läst
raskesti loetav; ~ löst keeruline,
raskesti lahendatav; ~mod -et
raskemeelsus; ~ modig raskemeelne;
~såld: boken är ~ sellel raamatul ei
ole minekut; ~ tillgänglig raskesti
ligipääsetav; ~uppnåelig raskesti
saavutatav; ~ åtkomlig vt. ~tillgänglig;
~överskådlig: problemet är ~t
sellest probleemist on raske ülevaadet
saada

svägerska mehe- v. naiseõde; vennanaine
svälja v2 v. svalde svalt neelama; ~
tårarna pisaraid alla neelama; ~ ner
alla neelama; ~ orden sõnu
neelama

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0368.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free