- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
375

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - sättare ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

sättare

375

söndrig

b) sisse lülitama; — på Häkten
ventilaatorit sisse lülitama; — samman a)
kokku seadma; b) ig v. liitma; — till

a) (juurde) lisama; b) ametisse
määrama; c): — till livet elu ohvriks
tooma; — undan kõrvale v. ära
panema; — upp a) üles panema v. seadma;

b) asutama, avama; c) koostama, kokku
seadma; d): — upp ngn mot ngn
kedagi kellegi vastu üles ässitama;
e): — upp en pjäs näidendit
lavastama; — ut välja panema v. asetama;

— ut en bat paati vette laskma;

— över a) üle viima [paadiga jms.)-,
b) üle hüppama; 6): — sig a) istet
võtma, istuma; sätt dig! istu!; b)
asetuma, asuma; — sig emot vastu
olema, vastuseisu avaldama; — sig
last külge hakkama, kinni jääma; —
sig fore ette võtma, endale pähe
võtma; — sig in i ngt millessegi
süvenema; — sig över ngt millessegi
üleolevalt suhtuma, millestki mitte
hoolima; huset har satt sig maja on
vajunud; c) sadestuma, settima

sätt|are trük. laduja; — er| ladumisruum;

— ning 1) ladumine; ladu; 2)
istutamine; 3) muus. seade; —potatis -en
seemnekartul

säv s3 kõrkjas

sävlig aeglane, pikaldane; —het aeglus,

pikatoimelisus
sävsängare zool. kõrkja-roolind
söcken: i helg och — nii pühapäeviti kui
argipäeviti; —dag s2 argipäev,
tööpäev

söder 1. -n lõuna(kaar); 2. adv.: åt —
lõuna poole; — ifran lõunast, lõuna
poolt; — ut lõunasse, lõuna suunas
södra lõuna-, lõunapoolne
sög impf. vt. suga

söka v3 1) otsima; den, som söker, han
finner kes otsib, see leiab; — efter ord
sõnu otsima; — i fickorna taskutes
sorima v. tuhnima; — skydd kaitset v.
varju otsima; — läkare arsti juurde
minema; 2) katsuma, püüdma; —
övertala ngn kedagi veenda püüdma;
3) taotlema; — ett stipendium
stipendiumi taotlema; 4) jur. kohtu kaudu
nõudma, hagema; 5) väsitama,
ram-mestama; 6) (rõhul, abisõnadega):

— fram üles v. välja otsima; —
igenom läbi otsima; — upp üles otsima;
külastama; — ut välja otsima v.
valima; 7): — sig: myggen söker sig
till ljuset sääsed lendavad valguse
poole; — sig till storstäderna
suurlinnadesse elama asuma

sök I ande 1. 1) s6 otsimine; 2) s9
kohataotleja, kandidaat; anmäla sig som —

kandideerima; 2. adj. otsiv; -are 1)
fot. pildiotsija, näidik; 2) helgiheitja;

— t otsitud, kunstlik, tehtud

söl s7 aeglus, pikatoimelisus;
viivitamine

söla I sl venitama, viivitama;
kohmitsema; — bort tiden aega raiskama
söla II vi määrima; — ner sig om
händerna oma käsi ära määrima
sölig I aeglane, pikatoimeline
sölig II räpane, porine
söl ja sl pannal

söl |korv s2, —måns s2 kõnek.
venivillem, -vorst
söm I s7, s9 hobuseraua- v. kabjana ei
söm II s2 õmblus; gå upp i — marna
õmblustest rebenema; syna ngt i

— marna midagi hoolikalt uurima;

— lös õmblusteta; —ma vi õmblema;

— merska õmbleja, naisrätsep

sömn s3 uni; falla i — magama uinuma;
gråta sig till — s nuttes uinuma; vagga
barnet till — s last magama kiigutama
sömnad s3 1) õmblemine; 2) õmblustöö
sömn I drucken adj. p. unesegane;

— givande uinutav; —gångare med.
kuutõbine; —Ig unine; — ighet
uni-sus; — lös unetu; — löshet unetus;
unepuudus; — medel s7 larm. unerohi,
uinuti; —sjuka -n med. unitõbi;
—tablett s3 unetablett; —tuta si unimüts
müts

sömsmån inv. õmblusvaru
söndag s2 pühapäev
söndags I barn s7 pühapäevalaps; saatuse
pailaps; —bilaga si pühapäevalisa
(ajalehel); —bilist
pühapäeva-auto-jüht; —fin: göra sig —
pühapäevarii-deid selga panema; -frid -en
püha-päevarahu; —skola si pühapäevakool
sönder 1. pred. adj. katki; 2. adv. katki,
puruks; gå — katki minema,
purunema; slå — katki v. puruks lööma;
slå ngn — och samman kedagi
vaeseomaks peksma; — bruten katkimurtud,
purustatud; —dela vi osadeks
lahutama, tükkideks jagama; keem.
lagun-dama; —falla lagunema, purunema;
jagunema; —kokt purukskeenud;

— riva katki rebima v. käristama;

— skjuten purukslastud; — skuren
tükkideks lõigatud; —slagen
purukslöödud; — slitande käristav; pilti,
südantlõhestav; — smula vi pudendama,
poetama; — tagbar (osadeks) lahtivõetav;

— trasad adj. p. räbalais, räbaldunud
söndr|a vi 1) eraldama, tükeldama,

jagama; 2) lõhes tama, killustama:

— sig jagunema; — ig katkine, puru-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0375.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free