- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
407

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - T - tänkande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

tänkande

407

törsta

vart har du tänkt dig? kuhu sa
kavatsed minna?
tänk I ande 1. s6 mõtlemine; 2. adj. p.
mõtlev; mõtlik; ~are mõtleja; ~bar
mõeldav; võimalik; ~e|språk s7
sentents, mõttetera; ~ e | sätt s7
mõtteviis; ~värd arvestatav;
mälestusväärne

täppa I sl maalapp; väike aiamaa; vara

herre på ~n majas peremees olema
täpp |a II v3 kinni toppima, sulgema;
~ munnen på ngn pilti, kellegi suud
kinni panema; ~ vägen lör ngn
kellegi teed tõkestama; ~t kinnitopitud,
suletud; jag är ~ i näsan mu nina on
kinni

tär a v2 1) van. sööma; närima; rosten
tär på järnet rooste sööb rauda; 2)
pilti, (ära) kurnama; sjukdomen har
tärt på honom haigus on ta ära
kurnanud; ~ande kurnav; näriv, piinav;
~as dep. v2 närbuma, kiduma; ~d
kurnatud, piinatud, vaevatud;
närbunud

tärna I sl 1) van. pruutneitsi; 2) poeet.

neitsi
tärna II sl zool. tiir

tärning 1) täring, vürfel; ~ en är kastad
pihl. liisk on langenud; 2) mat. kuup;
~s| spel s7 täringumäng
tät I s3 eesots; eesosa; gå i ~ en eesotsas
olema

tät II 1) tihe, paks; taket är ~ t katus on
terve (ei läse läbi); 2) sage(dane); ~a
besök sagedased külaskäigud; 3)
kõnek. rikas, jõukas; ~a vi
tihendama; (kinni) toppima; tihtima
tätatät s3 kõnelus nelja silma all
tät I bebyggd tihedalt täisehitatud; ~
befolkad tihedalt asustatud; ~na vi
tihenema; ~ning tihendamine; tehn.
tihend; ~ ort [-u:rt] s3 tihedalt
asustatud ala; suurem asula; ~t adv. 1)
tihedalt; hålla ~ veekindel olema, vett
pidama; kõnek. vaikima, saladust
pidama; locket sluter ~ kaas sulgub
tihedalt; han år ~ klippt ta juuksed on
lühikeseks lõigatud; en — åtsittande
klänning tihedalt liibuv kleit; ~ eiter
kohe kannul; ~ intill päris juures,
vahetus läheduses; 2) sageli, tihti
tätting zool. värvuline
tätt I skriven tihedalt kirjutatud; ~
slutande tihedalt liibuv
tätört s3 bot. võipätakas
tävl|a vi võistlema; ~ om makten
võimu pärast võitlema; ~ an utr. pl.
tävlingar võistlus; delta utom ~
väljaspool võistlust osa võtma; ~ande 1.
s6 võistlemine; 2. adj. p. võistlev; en
~ võistleja; ~ing võistlus

tävlings I bana sl võistlusrada; ~bil s2
võidusõiduauto; ~ domare sport,
kohtunik; ~ förare autovõidusõitja;
~ regler pl. võistlusmäärused
tö -(e)t sula(ilm); ~ a vi: det ~r i dag
täna on sula; ~ bort ära sulama v.
sulatama; ~ upp üles sulama v.
sulatama

töcken s7 udu; vine; höljd i ~ udusse
mattunud; ~ gestalt s3 ebamäärane
kuju
töcknig udune

töff pahvak; ~a vi pahvima, puhkima
töj |a v2 venitama; ~ sig venima; ~
ut välja v. suuremaks venitama; ~bar
veniv, venitatav
tölp s2 mühakas, mats, mõlkus; ~aktig,

~ig mühaklik, matslik
töm [tömm] s2 ohi

töm |ma v2 1) tühjendama, tühjaks
tegema; ~ sitt glas i botten klaasi
põhjani tühjendama; ~ lidandets kalk
pihl. kannatuste karikat põhjani
jooma; 2) villima; ~ vin på flaskor
veini pudelitesse villima; ~ning
tühjendamine; ~ningstid s3 (postkasti)
tühjendamisaeg
tör (võimalikkust v. oletust väljendav
modaalverb): han ~ vara här når
som helst ta peaks iga silmapilk tulema
töras tordes torts kõnek. inf. tordas; sup.
tordats dep. 1) julgema; gör det om du
törs tee seda, kui julged; 2) tohtima;
om jag törs fråga kul ma tohin küsida
törhända vt. kanhända
törn s2 1) hoop, tõuge; pihl. vapustus;
livets hårda ~ar pilti, eluraskused; ta
~ hoopi nõrgendama; 2) mer.
vahikord; ha ~ vahis olema; ~a vi
põrkama; ~ emot ngn kellegagi kokku
põrkama; ~ in mer. magama minema
(pärast vahikorda); ~ ut vahikorda
minema

törn I beströdd adj. p. pihl. okkaline;
~ bevuxen okkaline, okastega kaetud;
~ buske s6 okaspõõsas
terne s6 1) okaspõõsas; kibuvits; 2)
okas, oga; ingen ros utan ~n pole
ühtki roosi ilma okasteta; ~ krona sl
okaskroon; ~stig s2 pihl. okkaline
tee

törn |ig okkaline, okastega kaetud; ~ros
sl kibuvitsaõis; ~rosbuske s2
kibu-vitsapõõsas; ~ skata sl zool.
punaselg-õgija; ~ snår s7 okaspõõsastik; ~tagg
s2 okas, oga
törst -en 1) janu; döav — janusse
surema; 2) pihl. iha; ~a vi janunema,
janune olema; ~ efter hõmnd
kättemaksu ihkama; ~ ih jõi janusse sure-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0407.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free