- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
417

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - U - uppvaktare ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

upp vaktar e

417

ursinnig

3) visiiti tegema; ~ ngn med en
räkning kellelegi arvet saatma;
~vakt-are austaja; ~vaktning 1) teenistus
õukonnas; 2) saatjas- v. kaaskond; 3)
viisakusvisiit; 4) lugupidamisavaldusi
~vigla üles ässitama v. kihutama;
~viglare ässitaja, mässuõhutaja;
~vilad väljapuhanud; ~visa vi ette
näitama, esitama; osutama; ~ brister
puudusi esile tooma; ~ visande s6
ettenäitamine, esitamine; mot (vid)
~ ettenäitamisel, esitamisel; ~
visning näitamine; demonstreerimine;
~ vuxen täiskasvanud; suur, vana
(puu kohta)-, ~ väcka v3 äratama;
~väga v2 (ära) kaaluma; pihl. üles
kaaluma; ~ värmd: ~ mat
soojendatud toit; ~ växande kasvav; det ~ nde
släktet sirguv põlvkond; poeet,
tõusev sugu; ~växt s3 kasv(amine);
lapsepõlv; ~ växt| tid s3, ~växt |arp/,
lapsepõlv, kasvuaastad
uppåt 1. adv. üles(poole); 2. prep. üles;
poole; ~ floden jõge mööda üles;
flytta längre ~ landet kaugemale
põhja poole asuma; 3. inv. adj. kõnek.
rõõmus, heatujuline; ~böjd ülespoole
painutatud; ~gående 1. s6 tõus(mine);
fartyget var på ~ i floden laev sõitis
jõge mööda üles; priserna är i ~
hinnad tõusevad; 2. adj. tõusev, tõusu-;
~ riktad ülespoole suunatud; ~
strävande edasipüüdev, püüdlik; ~
planer pilti, auahned plaanid; ~vänd
ülespoole pööratud
upp| äten (ära)söödud; pälsen är ~ av
mai kasukas on koidest söödud;
~öva vi välja õpetama; harjutama,
treenima; ~över prep. üle; rodna ~
öronen kõrvuni punastama
ur I inv.: i ~ och skur tuules ja tormis
ur ii s7 kell, uur

ur III 1. prep. -st, seest; ta nyckel ~
fickan võtit taskust võtma; vara ~
form vormist väljas olema; gå ~ tiden
pihl. surema; ~ denna synvinkel
sellelt seisukohalt; 2. adv. välja; ära;
färgen gick ~ tvätten värv läks pesus
välja; knappen har gått ~ nööp on
(eest) ära tulnud
ur I affä’ s3 kellakauplus
uraktlåt |a tegemata v. hooletusse jätma;
~ enhet tegemata- v.
hooletussejätmine

uralstring biol. isetärkamine, abiogenees
uran s3, s4 uraan; ~haltig uraani
sisaldav; ~ malm s3 uraanimaak
ur| arta vi manduma, degenereeruma;
~artning mandumine,
degenereerumine; ~arva inv. adj.: göra sig ~
jur. pärandist loobuma

urban adj. 1) viisakas, vastutulelik; 2)
(suur)linlik; ~ isering
urbaniseerumine, linnastumine
ur I befolkning ürgrahvastik; algelanikud;
~berg s7 ürgmäestik; ~bild s3
algkuju, prototüüp
ur I blekt pleekinud, luitunud; ~ böta inv.
adj. 1) rahatrahviga mitttelepitatav;
~ brott kriminaalkuritegu; 2) pilti.
parandamatu, lootusetu
ur [eeli s3 algrakk; ~djur s7 algloom
uremi s3 med. ureemia, kusiveresus
ur| fader esiisa

ur| fånig pururumal, ogar, totter;
~gammal igivana; ~ germansk adj.
muinas-germaani

ur| gröpa v3 õõnestama; ~ hö|kning 1)
(välja)õõnestamine, kõmmeldamine,
uuristamine; 2) õõs, süvend, uuris
ur|n s3 uriin, kusi; ~ blåsa sl anat.
kusepõis; ~ drivande kuseleajav,
diu-reetiline; ~era urineerima, kusema;
~ förgiftning vt. uremi; ~ ledare anat.
kusejuha
ur|tnfne|vånare ürg- v. algelanik
urin loar s3 pissuaar; ~rör s7 anat.

kusiti; ~syra sl kusihape
ur| klipp s7 (ajalehe)väljalõige; ~kok
s7 kok. mahl; puljong; ~kokt
üle-keedetud, maitsetuks keedetud; pihl.
jõuetu
urkomisk ülikoomiline
urkoppling väljalülitamine
ur| kraft s3 ürgjõud; hiiglajõud; ~
kristendom s2 algkristlus
ur| kund s3 ürik; ~ källa algallikas, läte
ur| ladda vi tühjaks laadima,
tühjendama; ~ lakad leotatud; pihl. väsinud,
kurnatud; ~lasta vi maha laadima,
lossima

urmakjare kellassepp; ~er| 1)
kellassepatöö; 2) kellassepatöökoda
ur| minnes inv. adj. igivana, ammune;
från ~ tider iidsest ajast peale,
mäletamata aegadest saadik; ~ hävd
igivana tava; ~ moder esiema; — modig
vanamoeline, moest läinud; ~
människa ürginimene
urna sl urn

urnordisk adj. muinasskandinaavia
urnyckel s2 kellavõti
uroxe s2 ürgveis, tarvas
urplock s7 valimik
urpremiär s3 esietendus
urring|a vi välja lõikama; ~d
klänning dekolteeritud kleit; ~ ning
väljalõige, dekoltee
ursinn|e s6 raev, pöörane viha,
viha-hullus; ~ ig raevunud, pöörane,
maruvihane

27 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0417.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free