- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
430

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - varaktig ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

varaktig

430

är ui nööp on eest ara; nyckeln äi ui
võtit ei ole lukuaugus; ~ åt: vad äi
del åt dig? mis sul (viga) on?, mis
sinuga on?; ~ över a) möödas v.
otsas olema; b) üle v. järele jäänud
olema; c): snait äi fienden över oss!
vaenlane läheneb!
varaktig kestev, püsiv; pidev, alaline;
~ het kestvus, püsivus; av koit ~
lühiajaline
varande 1. s6 olemine, eksistents; 2.

adj. olev, eksisteeriv
varandra teineteise, üksteise; teineteist,
üksteist; biedvid ~ teineteise kõrval,
kõrvuti; efter ~ üksteise järel; två
dagai el ter ~ kaks päeva järjest;
byta frimärken med ~ marke
vahetama; var snäll mot ~/ saage
omavahel hästi läbi!
varann vt. varandra

varannan iga teine; ~ dag ülepäeviti;

~ vecka üle nädala
varav kust, millest; ~ följer att...
millest järgneb, et...
var | bildning mädastumine, mädateke,

mädanemine; ~böld s3 mädapaise
varda vart ppf. vörden van. vt. bliva;

varde ljus! kirik!, saagu valgus!
vardag s2 argi- v. äri- v. tööpäev; om
(på) ~arna, till ~s argipäeviti,
tööpäevadel; ~ lig igapäevane, tavaline,
harilik

vardags | bestyr pl. igapäevased
toimetused v. askeldused; ~bruk: till ~
igapäevaseks kasutamiseks;
igapäevaseks kandmiseks [riiete kohta);
~ klädd adj. p. argipäevariietuses,
tööriietuses; ~ kväll s2
argipäeva-õhtu; ~ lag: i ~ argipäeviti, argielus;
harilikult; tavaliselt; ~liv s7 argielu;
~mat s9 harilik toit, argipäevatoit;
~ människa sl tavaline inimene,
argipäevainimene; ~rum s7 elutuba;
~språk s7 kõnekeel; ~ uttryck s7
kõnekeelne väljend
vardera kumbki; på ~ sidan kummalgi
pool; i vartdera fallet mõlemal juhul;
igal juhul

vare konjunktiiv (v/. vara V); det ~
mig fjärran att döma honom jäägu
minust kaugele mõte tema üle kohut
mõista; ära ~ Gud! au olgu jumalale!;
~ sig: ~ sig .. . eller inte ei,.. ega;
— sig du vill eller ej ükskõik, kas
tahad või ei; han kom inte ~ sig i gåi
eller i dag ta ei tulnud ei eile ega täna
varefter mille järel v. järele; hon kom
först, — de övriga följde tema tuli
esimesena, siis järgnesid teised
varelse 1) olend, olevus; 2) van. olemine
varemot 1. adv. mille v kelle vastu;

millega v. kellega võrreldes; 2. kon j.
kuna seevastu
varenda iga, igaüks; ~ en viimane kui
üks

varest van. kus

vareviga kõnek.: ~ dag iga jumala päev
vårfågel s2 zooJ. hallõgija, suur paju-

harakas, tihasekull
varflytning mädavool
varför 1) miks, mispärast; — det? miks
nii?; ~ inte? miks mitte?; orsaken —
jag kom põhjus, miks ma tulin; 2)
mille pärast, mille eest; han fick ett
råd ~ han var mycket tacksam talle
anti head nõu, mille eest ta oli väga
tänulik

varg [-j] s2 hunt, susi; hungrig som en
~ näljane nagu hunt; äta som en ~
aplalt sööma; ~ i veum van. lindprii
kurjategija; pühakoja rüvetaja; det
är ~ på bilen kõnek. autol on midagi
viga, mootoris on miski korrast ära
varga| tider pl. halvad v. rasked ajad;
~vinter väga külm talv; ~vader s?
koerailm

varg |f|ock s2 hundikari; ~grop s2
hundiauk; ~ hane s2 isahunt; ~ hona,
~inna sl emahunt; ~lik hundilik;
~sax s2 hundirauad; ~ skinnspäls s2
hundinahkne kasukas; ~tjut s7 hundi
ul(g)umine; ~ unge s2 hundikutsikas
varhelst ükskõik kus, kus tahes, kus
iganes, kus ka
varhärd s2 med. mädakolle
var| milles, millesse; mille sees, mille
sisse; hon har ännu inte insett ~
faran ligger ta ei ole veel taibanud,
milles hädaoht peitub
variabel 1. s3 mat. muutuja, muutuv
suurus; 2. adj. muutlik
vari I ans s3 kõrvalekalle, erinevus; hälve,
dispersioon (statistikas); ~ant s3
variant, teisend; ~ation 1) vaheldus;
2) variatsioon; teisendus; 3)
kõrvalekaldumine; ~ atipns I bredd s3
variat-siooniulatus
varibland mille hulgas, mille hulka
variera 1) vahelduma; 2) varieerima,
teisendama, muutma
varieté s3 varietee
varietet s3 biol. varieteet, teisend
varifrån kust kohast, kust; ~ kommer
han? kust ta tuleb?; kust ta pärit on?
varig mädane, rähmane
varigenom mille läbi, mille tõttu; mille
kaudu; mille abil v. varal; hålet ~
snöret löper auk, millest nöör läbi
läheb
varit sup. vt. vara V

varje iga; litet av ~ natuke igast asjast;
i ~ iall igal juhul; till ~ pr/s iga

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0430.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free