- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
431

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - varjehanda ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

varjehanda

431

varuväxel

hinna eest; — handa 1. inv. adj.
igasugused, kõiksugu; 2. inv. s. (ajalehe
Tubiiigina) seda ja teist, mitmesugust;
han är kunnig i — ta on mees iga asja
peale

varjämte mille kõrval, mille peale,
millele lisaks

varken: —... eller ei... ega; — i dag

eller i går ei täna ega eile
varlig ettevaatlik, õrn, hoolikas
varm soe; ~a källor kuumaveeallikad;
lem grader ~ t viis kraadi sooja; gå

— tehn. kuumaks minema; jag blev ~
om hjärtat pilti, mul läks süda soojaks;
bli — i kläderna pilti, kogemusi
omandama, viluma; ge ngt med ~
hand pihl. midagi helde käega andma;
mitt ~aste deltagande! südamlik
kaastunne!; —båd s7 kuum vann;

— blodig kuumavereline; — a djur
zool. soojaverelised loomad

var | med adv. millega, kuidas; — kan
jag stå till tjänst? millega saan teile
kasulik olla?; — mede!s(tj adv.
millega, mille abil v. varal
varm [front s3 meteor, soefront; —gång
-en tehn. ülekuumenemine; — hjärtad
soojasüdameline; —hus s7 (köetav)
kasvuhoone; — rätt s3 soe roog; —
vattenberedare kuumaveepaak, boiler;

— vattenkran s2 soojaveekraan
varna vi hoiatama; — ngn för en fara

kedagi hädaohu eest hoiatama
varn|agel utr. van.: honom till straff
och andra till — temale karistuseks ja
teistele hoiatuseks; —ing hoiatus;

— ings | märke s6 hoiatusmärk
varnolen s3 keem. lakibensiin

varom 1. adv. 1) millest; — mera nedan
millest pikemalt allpool; 2) mille
ümber; 2. konj.: ~ icke (juhul) kui
mitte

varp I s2 (kanga) lõim; sätta upp en ~

kangast käärima
varp II s7 vt. notvarp
varp III -et mäend. räbu
varpa I vi (kangast) käärima
varpa II vi mer. varpima
varpa III sl sport. teat. viskemäng
varp I ankare mer. varpankur
varpå 1) millel, miile peal; millele, mille
peale; — beror misstaget? millest see
viga on tingitud?; 2) misjärel, mille
järel

vars I pron. gen (vt. vilken) kelle, mille;

för ~ skull kelle v. mille pärast
vars II interj. kõnek.: ja (jo) — jah,

seda küll; nej ~ ei, seda mitte
varsam ettevaatlik, õrn, hoolikas; —het
ettevaatlikkus; — t ettevaatlikult jne.,-

behandlas — / ettevaatlikult ümber
käia!

varse inv. adj.: bli — vt. varsebli|va)

varseblifva) märkama, silmama
varsel s7 1) eelaimus; 2) hoiatus; utan —

ilma ette hoiatamata v. teatamata
varsko v4 1) (ette) teatama; polisen är
~dd politseile on teatatud; 2) van.
hoiatama

varsla vi 1) ennustama; — om ngt midagi
ette kuulutama; det — r illa see
tähendab halba; 2) ette hoiatama v. teatama;

— om strejk streigihoiatust andma
varsna vt. varseblifva]

varstans kõnek.: lite — peaaegu kõikjal

v. igal pool; küll siin, küll seal
varf I impf. vt. varda
vart II adv. kuhu; — som helst ükskõik
kuhu, kuhu tahes; jag vet inte ~ jag
skall ta vägen ma ei tea, kuhu minna;

— vill du komma? pilti, kuhu sa sihid?
varf III inv.: inte komma — mitte edasi

pääsema, mitte paigast saama; man
kommer inte någon — med honom
temaga ei saa kuidagi hakkama
vartannat vt. varannan; om — läbisegi;
allting låg kastat om — kõik oli
loobitud läbisegi
vartefter vähehaaval, tasapisi
varthän kuhu; — skall detta leda?
milleni see viib?
vartill 1) milleks; — nyttar det? milleks
see kõlbab?, milleks seda
kasutatakse?; 2) milles; det brott — han gjort
sig skyldig kuritegu, milles ta ön
süüdi

vartat kuhupoole; nu ser jag — det
lutar pilti, nüüd on mul selge,
kuhupoole asi kaldub
varu| bil s2 kaubaauto, furgoonauto;

— bud s7 kaupluse jooksupoiss;
kaupade laialikandja; —försändelse
kaubasaadetis; —handel s9
kaubandus; — hiss s2 kaubatõstuk; —hus s7
kaubamaja; —kännedom -en
kaubatundmine; — lager s7 kaubaladu;
inneliggande — laos seisvad kaubad,
kaubavarud

var|ulv s2 libahunt

varujmagasjn s7 kaubaladu, kaubaait;

— märke s6 kaubamärk; —mässa sl
mess; laat

varunder 1) mille all, mille alla; 2) mille

ajal v. vältel v. kestel
varuprov s7 kaubaproov, -näidis
varur millest, kust

varu| rabatt s3 hinnaalandus; —slag s7

kaubasort
varutöver mille peale, millest üle
varu| utbyte s6 kaubavahetus; —växel s2
kaubaveksel

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0431.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free