Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - varv ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
varv
432
vattväJling
varv I s2 laevatehas, verf
varv II s7 1) pööre, tiir, ring; gå tre ~
kring huset kolm korda ümber maja
käima; 2) tehn. pööre; 3) kiht, kord,
lade
varva vi 1) kihistama, kihtidena
asetama; 2) sport, ringi võrra edestama
varvid mille juures, kusjuures; en
bilkollision ~ lyra människor skadades
autoõnnetus, milles sai vigastada neli
inimest
varv |ig kihiline, kihistunud; ~ räknare
pöördeloendur, tahhomeeter
varvs I arbetare laevatehase tööline,
laevaehitaja; ~ehet s2 laevatehase
direktor v. juhataja; ~industrj s3
laevaehitus(tööstus)
varvtal s7 tehn. pöörete arv
varöver mille üle, mille kohta
vas s3 vaas
vasall s3 vasall, läänimees; ~staf s3
vasallriik
vasa I loppet inv. Vasa suusavõistlused;
~orden inv. Vasa orden (Rootsi
aumärk); ~ riddare Vasa ordeni
kavaler; ~sti! -en arhit. Vasa stiil
(Rootsi renessanss)
vask s2 kraanikauss, valamu
vaska vi 1) (kulda jms.) pesema; 2)
kõnek. pesema
vask |malm s3 uhutud v. pestud maak;
~ning (kulla jms.) pesemine
vass I s2 bot. pilliroog; i ~en roostikus
vass II terav, vahe; lõikav; en ~ tunga
pilti, terav keel
vassbuk s2 zool. kilu
vassi |a 1. sl (piima)vadak, juustuvesi;
2. vi vadakuliseks muutuma;
~e|ak-tig vadakuline, vadakutaoline
vassnäst adj. p. teravaninaline, terava
ninaga
vasstrå s6 (vass-strå) pillirookõrs
vassögd adj. p. läbitungiva pilguga
vatten s7 1) vesi; hårt ~ kare vesi;
båten tar in ~ paat lekib; på
(i) svenska ~ Rootsi [-(territoriaal]vetes;-] {+(territoriaal]-
vetes;+} 2) pilti.: där lår han ~ på sin
kvarn see on vesi tema veskile; det är
som att hälla ~ på en gås see on nagu
hane selga vesi; fiska i grumligt ~
sogases vees kalu püüdma; ta sig ~
över huvudet pilti, endale liiga palju
ülesandeid võtma, end üle võimete
koormama; kunna ngt som ett rinnande
~ midagi suurepäraselt teadma; i de
lugnaste vattnen går de största fiskarna
vs. vaga vesi, sügav põhi; 3) med.: ~
i lungsäcken vesi kopsus; 4): kasta —
vett laskma, urineerima
vatten I avlopp vee äravool; drenaaž;
kanalisatsioon; ~ båd s7 vann: ~ be-
hållare veemahuti, -reservuaar;
~blandad veega segatud v.
lahjendatud; ~ brist -en veepuudus; ~bryn: i
~et veepinnal; veepiiril; ~cykel s2
vesijalgratas; ~delare veelahe;
~djup -et veesügavus; ~djur s7
veeloom; ~drag s2 voolav veekogu;
~droppe s2 veetilk; ~fail s7 kosk,
juga; ~fast veekindel; ~fattig
vee-vaene; ~ fri veevaba; ~ fågel s2
veelind; ~färg s3 vesivärv; förråd s7, s4
veevaru(d); ~glas s7 1) vee- v.
joogiklaas; en storm i ett ~ pilti, torm
veeklaasis; 2) keem. vesiklaas; ~halt s3
veesisaldus; ~ kanna sl vee- v.
kastekann; ~ kastare hüdrant; ~ klosett s3
veeklosett; ~ konst s3 purskkaev;
~ koppor v/, vaftkoppor; ~ kraftverk
s7 veejõujaam, hüdro(elektri)jaam:
~kran s2 veekraan; ~ krasse s2 bot.
ürt-allikkerss; ~ kvarn s2 vesiveski;
~kyld: ~ motor vesijahutusega
mootor; ~ ledning 1) veevärk, 2)
veejuhe; ~ ledningsrör s7 veetoru;
~ linje s5 veeliin; ~ lås s7 tehn.
vesi-lukk; ~ löslig vees lahustuv; ~ melon
s3 arbuus, vesimelon; ~märke s6
vesimärk; ~ mätare tehn. veemõõtja;
~pass s7 vaaderpass, vesilood;
~ pelare veesammas; ~ pistol s3
vesi-püstol; ~post s3 hüdrant; ~pöl s2
veelomp, -loik; ~ reglering
veeregu-latsioon; ~ reningsverk s7
veepuhastusjaam; ~ reservoar s3 veemahuti,
-reservuaar; ~sjuk soine, vesine;
~ skida sl veesuusk; ~ skott s7 bot.
vesivõsu; ~släng s2 veevoolik;
~ sport -en veesport; ~ spridare
vee-pihusti, -prits; ~ stånd s7 veeseis;
~torn s7 veetorn; ~tunna sl
vee-tünn; ~ tät veekindel; ~ uppsugande
vett imav, hügroskoopne; ~verk s7
veevärk; ~väg s2 veetee; ~växt s3
veetaim; ~yta sl veepind; ~åder
sl veesoon; ~ånga sl veeaur; ~ödla
sl zool. vesilik, triiton
vatt I gröt s2 veega keedetud puder, kört;
~ koppor pl. med. tuulerõuged;
~lägga vette panema; leotama; ~na
vi 1) kastma, niisutama; ~ ur
leotama; 2) jootma, juua andma; ~nas
dep.: det ~ i munnen suu jookseb
vett; ~nig vesine; ~ning 1)
kastmine, niisutamine; 2) jootmine; ~ra
vi laineliseks tegema; tekst,
muaree-rima
vattu| mannen astr. Veevalaja; ~ siktig
vesitõbine; ~ skräck -en med.
marutõbi, -taud; veekartus, hüdrofoobia;
— sot -en vesitõbi
vatt| välling veega keedetud jahusupp
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
