- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
435

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - vetande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

vetande

435

vid

tead, et...; du vet inte vad du vill
sa ei tea isegi, mis sa tahad; vad vet
jag? kust mina seda tean?; vet skäms!
häbil, häbene ometi!; vet du vad?
tead mis?; få ~ teada saama, kuulma;
jag fick ~ det av honom själv ma
kuulsin seda temalt endalt; hur fick
du ~ det? kust sa seda kuulsid?; man
kan aldrig ~ ei või iial teada; så
mycket du vet det! halv. küll sina aga
tead palju!; 2) oskama; ~ att uppföra
sig käituda oskama; 3) [rõhul,
abisõnadega): ~ av teadma; tundma;
han viil inte ~ av det ta ei taha
sellest kuuldagi; innan jag visste ordet
av enne kui ma jõudsin sõnagi lausuda;
~ med sig teadlik olema; jag vet med
mig att jag har rätt ma olen
veendunud, et mul on õigus; ~ om: ingen
vet om att du år hår keegi ei tea, et sa
siin oled; ~ till sig: inte — till sig
arust ära olema, meeletu olema; ~
ut: han visste varken ut eller in ta ei
osanud midagi peale hakata; 4): —
sig: han visste sig ha fiender ta teadis
endal vaenlasi olevat; hon visste sig
ingen levande(s) råd ta tarkus oli otsas,
ta ei osanud enam midagi peale
hakata

vetande f. s6 teadmine; mot bättre ~
südametunnistuse v. veendumuse
vastu; 2. adj. p.: mindre ~
nõrgamõistuslik, nürimeelne
vete s6 nisu; ~ax s7 nisupea; ~bröd
s7 nisuleib, sai; ~ bulle s2 kukkel;
~korn s7 nisutera; ~mjöl -et
nisujahu, saiajahu
vetenskap s3 teadus; det är en hel ~ see
on omaette kunst; ~ lig teaduslik;
~ lighet teaduslikkus; •— ligt
teaduslikult; bevisa ~ teaduslikult
tõestama

vetenskaps I akademi s3 teaduste
akadeemia; ~gren s2 teadusharu; -~man
teadlane, õpetlane, teadusmees
veteran s3 veteran

veterinär 1. s3 loomaarst; 2. adj.
veterinaarne, veterinaar-; ~besjktning
veterinaarjärelevalve
veterlig van.: göra ~ t teatavaks tegema,
teatama; ~en teadupärast, teatavasti;
niipalju kui teada; mig ~ niipalju kui
mina tean; minu teada
vetgirig teadmisjanuline, õpihimuline;

~het teadmisjanu, õpihimu
veto s6 veto, keeld; inlägga sitt ~ mot
ngt millelegi vetot panema; ~ rätt -en
vetoõigus

vetskap s3 teadmine, teadmus; få ~ om
ngt midagi teada saama; utan min ~
ilma minu teadmata

vett s7 mõistus, aru; med ~ oeh vilja
tahtlikult, meelega; täiesti teadlikult;
vara från ~et arust ära olema
vett |a -e -at: rummet vetter åt (mot)

gården tuba on hoovi poole
vette s2 1) (kunstlik) peibutuslind; 2)
meremärk

vett| ig arukas, mõistlik, nutikas;
viisakas, kombeline; ~lös meeletu, arutu,
rumal, ogar; ~ skrämd adj. p.
hirmust meeletu; ~villing nõdrameelne,
hull (inimene)
vev s2 vänt; han fick dra ~en pihl. ta
pidi kõige raskemat koormat kandma;
ta pidi kogu pudru üksi ära sööma; ta
jäi kõigest ilma; ~a 1= sl kõnek.: i
samma ~ samal hetkel; 2. vi
väntama; ~ (på) positivet leierkasti
väntama; ~axel s2 väntvõll; ~ stake s2
tehn. keps
whisky vt. visky

vi I meie, me; ~ själva meie ise;

~ bröder mina ja minu vennad
vi II van. miks, mispärast
via prep. kaudu, üle; han flög till Paris
~ Köpenhamn ta lendas Pariisi
Kopenhaageni kaudu
viadukt s3 viadukt
vial s3 bot. seahernes
vibr|ation vibratsioon; ~ator s3
vibraator; ~era vibreerima, võnkuma
vice inv. adj. ase-, abi-, viitse-; ~ versa
vastupidi, ümberpöördult; ~ amiral s3
viitseadmiral; ~konsul [-o-] s3
ase-konsul; ~ president asepresident;
~värd s2 majaperemehe volinik,
majavalitseja
vichyvatten neutr. soodavesi, selters
vicka vi vankuma, kõikuma, kiikuma;
~ på foten jalgu kõigutama; sitta oeh
~ på stolen tooliga kiikuma
vicker s2 bot. vikk, kukehernes
vid I 1. prep. 1) juures, juurde; ääres,
äärde; küljes, külge; kõrval, kõrvale;
lähedal, lähedale; sitta ~ ett bord
laua ääres istuma; bilen stannade ~
grinden auto peatus värava juures;
klimatet ~ kusten rannikukliima;
tåget stannar inte ~ den stationen
rong ei peatu selles jaamas; steka ~
saka eld aeglasel tulel küpsetama; leda
ngn ~ handen kedagi kättpidi
juhtima; ~ min sida minu kõrval;
skuldra ~ skuldra õlg õla kõrval;
staden ligger ~ havet linn asub mere
ääres; tjänstgöra — flottan mereväes
teenima; slaget ~ Waterloo Waterloo
lahing; 2) ajal, paiku; — deri här tiden
i morgon homme samal ajal; ~
jultiden jõulu ajal; ~ midnatt kesköö
paiku; ~ nymåne noorkuu ajal; ~

28*

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0435.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free