Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - vidunder ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vidunder
437
vila
jag har ~ t honom, om saken ma
leppisin temaga selles asjas kokku
vidunder koletis, peletis, monstrum;
— lig 1) koletisiik, koletu; 2) pöörane,
uskumatu, ennekuulmatu
vid|vinkelobjektjv s7 fot. lainurkobjek-
tiiv; ~ öppen pärani lahti
wien|are viinlane; ~er| bröd s7 viini
sai; ~er |korv viini vorst, viiner;
~sk adj. viini
vift s3: vara ute på ~ kõnek.
pummeldamas olema
vifta 1. sl kärbsepiits; 2. vi lehvitama,
liputama; ~ bort flugor kärbseid
peletama; ~ på svansen saba
liputama; jag har inte mycket tid att ~
på mul ei ole palju aega raisata
vig nõtke, painduv; osav; vara ~ i
munnen kärme keelega v. sõnaosav
olema
viga v2 1) pühitsema, õnnistama;
pühendama; ~ sitt liv åt ngt oma elu
millelegi pühendama; vigd jord pühitsetud
muld; 2) laulatama; låta sig ~ vid ngn
end kellegagi laulatada laskma; ~s
v2 dep.: ~ vid ngn kellegagi
abielluma
vigg I s2 zool. roopart
vigg II s2 kiil, talb
vigg III s2 fam. väike laen; slå en ~
hos ngn fam. kelleltki natuke raha
laenama; ~a vi fam. (raha) laenama
vighet nõtkus, painduvus; osavus
vigil|ans s3 fam, (raha) laenamine;
~era vt. vigga
vigsel s2 laulatus; borgerlig ~ kodanlik
v. mittekiriklik laulatus; ~ akt s3
lau-latustalitus; ~ attest s3 abielu- v.
lau-latustunnistus; ~formular sl
laulatus-vormel, -sõnad; ~ ring s2
laulatus-sõrmus
vig I vatten -vattnet kirikl. pühitsetud
vesi
vigör tugevus, kõbusus; vid full ~ täies
jõus, täie tervise juures
vik s2 laht, abajas; jag har en vän i ~ en
kõnek. mul on hea (südame) sõber
vika vek vikit v. vikt 1) (kokku) murdma,
painutama; får ej ~s mitte
painutada; 2) taganema, järele andma; ~
för övermakten ülevõimu ees
taganema; inte ~ en tum mitte tolligi
taganema; han vek inte från hennes
sida ta ei lahkunud tema kõrvalt;
~ om hörnet ümber nurga pöörduma;
~ åt sidan (teelt) kõrvale põikama v.
pöörduma, teed andma; vik hädan!
kao siit!; ge ~ järele andma,
taganema; 3) kõnek. reserveerima, kinni
panema; platsen år vikt för honom see
koht on temale kinni pandud; 4)
(rõhul, abisõnadega): ~ av kõrvale
kalduma v. põikama; ~ ihop kokku
panema; ~ in a) sissepoole
painutama; b) sisse keerama; ~ in på et
gata mingisse tänavasse pöörduma;
~ ner alla keerama; ~ tillbaka a)
tagasi keerama; b) taganema; ~
undan a) kõrvale pöörduma; b)
taganema; ~ upp üles keerama; ~ upp
ärmarna käiseid üles käärima; ~ ut
laiali laotama; 5): ~ sig a) kõverasse
tõmbuma; knäna vek sig på mig mul
läksid põlved nõrgaks; b): gå och ~
sig kõnek. magama heitma; ~nde:
aldrig ~ kõigutamatu, vankumatu
vikare zool. viiger
vikariat s7 asetäitmine, asendamine (tööl
v. ametis)
vikar Iie s5 asetäitja, asendaja,
kohusetäitja; ~iera: ~ för ngn kedagi
asendama, kellegi kohusetäitja olema
vik |bar kokkupandav, -käiv; ~dörr s2
lükanduks
viking s2 viiking
vikinga|färd s3 viikingiretk; ~ skepp s7
viikingilaev; ~ tiden viikingiajastu;
~tåg s7 viikingiretk
vikit sup. vt. vika
vikon s7 soomurakas (mari)
vikt I s3 1) kaal, raskus; sälja efter ~
kaalu järgi müüma; specifik ~ füiis.
erikaal; förlora i ~ kaalus maha
võtma; hålla ~en õiges v. vajalikus
kaalus olema; 2) kaaluviht, -pomm; 3)
tähtsus; fästa ~ vid ngt millelegi
rõhku panema, midagi tähtsaks
pidama; lägga ~ vid ngt midagi
rõhutama, millelegi tähtsust andma; av
största ~ suurima tähtsusega
vikt II sup. ja ppf. vt. vika
vikt I enhet kaaluühik; ~ förlust s3
kaalukaotus; ~ig 1) tähtis; det ~aste
problemet kõige tähtsam küsimus; 2)
uhke, upsakas, kõrk; göra sig ~ end
tähtsaks tegema, suurustlema; ~ ig |
-pefter s2 ennast täis v. end tähtsaks
tegev inimene; ~ klass s3 sport,
kaalukategooria; ~lös kaalutu; ~löshet
kaalutus, kaaluta olek
vikfualier pl. toiduained
vila 1. sl puhkus; en stunds ~ hetk
puhkust; gå till ~ magama v.
puhkama heitma; den sista (eviga) ~n
viimne puhkus, igavene rahu; 2. vi
puhkama; pihl. lasuma; arbetet ~r
töö seisab; ~ i frid! puhka rahus!;
ansvaret ~r på honom vastutus lasub
temal; — på hanen pilti, äraootavale
seisukohale jääma; det ~r en
förbannelse över henne temal lasub needus;
~ ut välja puhkama; ~ sig puhkama
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
