- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
440

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - vindtät ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

vindtät

440

vinterförråd

tuulejakk, -pluus; — tät tuulekindel;
~ vridning tuule pöördumine
vind|ögd adj. p. köörsilmne
vinerbröd vt. wienerbröd
vinflaska si veinipudel
ving s2 sport, tiib (jalgpallis); ~ad adj.
p. tiivuline, tiibadega; tiivustatud;
~ ben sl tiivaluu; taga ngn i ~ et pilti.
kellelgi natist kinni haarama; ~ bredd
s3 tiibade siruulatus; ~ bruten adj. p.
murtud tiivaga v. tiibadega,
lennuvõimetu (ka pilti.)-, ~e s2 tiib; få luft
under vingarna tuult tiibadesse saama;
pröva vingarna pilti, tiibu proovima,
oma võimeid proovile panema; ta ngn
under sina vingars skugga kedagi oma
tiiva v. kaitse alla võtma; ~frukt s3
bot. tiibvili; ~fång sl vt. ~ bredd;
pihl. tegevuspiirkond, -raadius;
~ klippa s3 tiibu kärpima v. lõikama
vingla vi tuikuma, vaaruma,
tuigerdama; kõikuma, vankuma; ~ re petis,
tüssaja
vin I glas sl veiniklaas
vinglig tuikuv, vaaruv; kõikuv, vankuv
vin j glögg s2 hõõgvein
ving| lös tiibadeta, tiivutu; ~mutter s2
tehn. tiibmutter; ~par sl tiivapaar;
~ penna sl tiivasulg; hoosulg; ~
skjuten läbilastud tiivaga, lennuvõimetu;
~spets s2 tiivaots; avstånd mellan
~arna tiibade siruulatus; ~sus -et
tiibade sahin
vin I gud -en veinijumal; ~ gård s2
viina-marjaistandus, viinamägi; ~ handel s9
veinikauplus; ~ handlare
veinikaupmees
vinit sup. vt. vina
vinjett s3 vinjett
vinjäst s3 veinipärm

vink s2 1) viibe; 2) viide; vihje;
näpunäide; märguanne; lyda ngns
minsta ~ kellelegi otsekohe
kuuletuma, kellegi esimesele märguandele
alluma; en tydlig ~ ilmne vihje; ge
en tydlig — selgelt mõista andma;
en lin ~ peen vihje
vinka vi viipama; käega lehvitama; ~
avvärjande tõrjuvat liigutust tegema;
~ åt ngn kellelegi viipama; vi har
inte mycket tid att ~ på kõnek. meil
pole aega raisata
vinkel s2 1) mat. nurk; vinkel; spetsig ~
teravnurk; trubbig ~ nürinurk; i råt
~ täisnurga all; 2) nurk, nurgake;
i alla vinklar och vrår igas nurgas ja
sopis; ~ ben sl nurga haar; ~ hake s2
nurklaud; trük. rivik; ~järn -et
nurk-raud; — linjal s3 T-joonlaud; — matt
sl mat. nurgamõõt; ~rät täisnurkne;

gå ~t mot varandra täisnurka
moodustama; ~ spets s2 nurga tipp
vin I krus sl veinikann, -kruus; ~ kylare
veinijahuti; ~ källare veinikelder;
~ kännare veinitundja; ~ lista sl
veinikaart; ~löv s7 viinapuuleht
vinn inv.: lägga sig ~ om ngt vt.
vinnlägga

vinn|a vann vunnit võitma;
saavutama; ~ på lotteri loteriil võitma;
~ på poäng punktidega võitma,
punkti võitu saavutama; ~
erkännande tunnustust saavutama; ~ ngn
för sin sak kedagi enda poole võitma;
~ sitt syfte eesmärki saavutama; du
vinner ingenting på det sa ei võida
sellega midagi, sul ei ole sellest mingit
kasu; hans förslag vann gehör tema
ettepanekut võeti kuulda; ~ande
veetlev, hurmav; ~are võitja; ~ing
kasu, profiit; snöd ~ räpane
kasum

vinnings | lysten omakasupüüdlik,
kasu-ahne; ~ lystnad -en
omakasupüüdlikkus, kasuahnus
vinn I lägga: ~ sig om ngt midagi
hoolega v. innukalt teha püüdma; end
millelegi pühendama
vin I odlare viinamarjakasvataja; ~
odling viinamarjakasvatus; ~press s2
viinamarjapress; ~ ranka sl
viinapuu-väät; ~röd veinpunane
vinsch s2, s3 vints

vin I skörd s2 1) viinamarjasaak; 2)
viinamarja koristamine; ~sort s3 veinisort
vinst s3 võit; kasu(m), profiit, tulu; ~
och förlust võit ja kaotus; kasum ja
kahjum; på ~ och förlust pihl. hea
õnne peale, umbropsu, huupi; del i ~
osakasum; högsta ~en peavõit; ren
~ puhaskasu; ge ~ kasumit
andma; gå med ~ tulu tooma, hästi
edenema; ~andel s2 osakasum;
~ begär sl kasuahnus
vin I sten -en viinakivi
vinst I givande adj. p. tulus, kasutoov;

~ lott s3 võiduloos; ~ medel pl. tulud
vinstock s2 viinapuu
vinstsida: på ~n kreeditis, kreediti
poolel

vin I stuga si veinibaar; ~syra -n keem.
viinhape; ~säck s2 (nahast)
veini-lähker

vinter s2 talv; i ~ sel talvel; mitt i ~ n
kesk- v. südatalvel; i vintras
möödunud talvel; om (på) ~n talvel; om (på)
vintrarna talviti
vinter j badare talisupleja; ~bona vi
talvekindlaks tegema; ~ bostad
talve-korter; ~ dvala -n talveuni; ligga i ~
talveund magama; ~ förråd s7, s4

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0440.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free