- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
465

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Ä - ärad ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

»rad

465

ättartavla

dagen till ~ selle päeva auks v. puhul
till ngns ~ kellegi auks v. kiituseks;
2. vi austama, lugu pidama; ~s den
som ~s bör austage, keda peab
austama; ~d austatud, lugupeetud; Ert
~ e brev av den 7 dennes. .. van.
Teie lugupeetud kiri 7-ndast selle kuu
päevast...
ärbar auväärne; aus; kombekas; en ~
flicka korralik tütarlaps; ~ het
au-väärsus; ausus; kombekus
äre|betygelse, ~bevjsning au- v.
austusavaldus; ~ girig auahne; ~
girighet auahnus; ~ kränka v3: ~ ngn
kellegi au haavama; ~ kränkning
auhaavamine, solvang; ~iysfen auahne;
~ lystnad s3 auahnus; ~ lös autu;
~ minne s6 mälestuskõne, järelehüüd
ärende s6 ülesanne; asjatoimetus,
-õiendus, asi; uträtta (gå, springa) ~n
asju ajama; gå ngns ~n kellegi asju
ajama; göra sig ett ~ in i rummet
tuppa asja tegema, tuppaminekuks
ettekäänet leidma; han har ett ~ i
(til!) Stockholm tal on asja Stokholmi;
med oförrättat ~ asja õiendamata;
pihl. tühjade kätega; löpande ~n
jooksvad küsimused; minister för
utrikes ~na välisminister; handlägga ett
~ mingi asjaga v. küsimusega
tegelema

ärenpris s3 bot. harilik mailane
äre|port s2 auvärav; ~rörig auhaavav,
solvav; ~värv s7 sport, auring;
~vör-dig auväärne
ärftlig pärilik, päritav, päritud;
pärandatav, pärandatud; en ~
sinnessjukdom pärilik vaimuhaigus; ~het
pärilikkus, päritavus, pärivus; ~ hets |lara
-n pärilikkusõpetus, geneetika; ~ t
pärilikult

®r9
rjl s3 håle, vaserooste, paatina;
~a vi vaseroostega katma; ~ sig
vaseroostega kattuma; ~grön [-vaserooste- v. paatinaroheline; ~ig
vaseroostega kaetud
ärke | biskop s2 peapiiskop; ~ biskopjnna
peapiiskopi abikaasa; ~ biskops | dome
s6 peapiiskopkond; ~ bov s2 suur
kaabakas v. lurjus; ~dum pururumal;
~ fiende s5 verivaenlane; ~ hertig s2
ertshertsog; ~ hertigdöme s6
erts-hertsogkond; ~nöt s7 igavene tobu;
~ reaktionär adj.
ultrareaktsiooni-line; en ~ äärmine reaktsionäär;
~ skälm s2 suur suli v. kelm; ~stift
s7 peapiiskopkond; ~ säte s6
peapiiskopi asukoht; ~änge| s2 peaingel
ärla sl zool. linavästrik
ärlig aus; ~ t spel aus v. aumeeste mäng;
om jag skall vara helt ~ kui päris

otsekohene olla; ~en ausalt; det har
du ~ förtjänat selle oled sa ausalt ära
teeninud; ~ förtjäna sitt uppehälle
ausa tööga endale ülalpidamist
teenima; ~ het ausus; ~ varar längst vs.
ausus käib üle kõige; ~tvf. ~en; ~
talat õigupoolest, tõtt-öelda
ärm s2 käis, varrukas; ~ bräda sl,
~ bräde s4, s6 käisetriikimislaud;

— hål s7 käise- v. varrukaauk; ~
hållare varrukahoidja; ~lös käisteta*
varrukateta

ärna vi ameti. vt. ämna
äro |full, ~rik kuulsusrikas, kuulus
ärr s7 arm, kriimustus; ~as dep. vi
armistuma, armi jätma; ~ bildning
armistumine; ~ig armiline
ärt s3, ~a sl hernes; ~er och fläsk
hernesupp sealihaga; ~ balja sl.
skida sl hernekaun; ~soppa sl
hernesupp; ~växfer pl. bot.
liblikõielised

ärv |a v2 pärima, päranduseks saama; ~
ngt efter ngn kelleltki midagi pärima;
~ ngn kellegi pärija olema; ~d adj.
p. päritud, pärilik, kaasasündinud;
~da|balk s2 jur. pärandusseadus
äsch inter j. ah!,- päh!; ~, det gör
ingenting! ah, sellest pole midagi!; oh, tühi
asi!; ~, det var väl ingenting! ah, ei
midagi!, pole kõneväärt!
äska vi ameti, nõudma, paluma; ~
tystnad vaikust paluma; ~nde s6 nõue,
palve; nõudmine, palumine
äsping 1) zool. (emane) rästik; 2) aj.

(väike) sõjalaev
äss s7 äss, tuus
ässja [-Š-] sl (sepa)ääs
äta åt ätit sööma; ~ frukost eine(s)tama,
hommikust sööma; ~ middag
lõunastama, lõunat sööma; ~ på ngt
midagi sööma; ~ ngn ar huset
pihl. kedagi majast välja sööma;

— sig mätt kõhtu täis sööma; ~ sig
sjuk pihl. ennast lõhki sööma; ~ sig
in i ngt end millessegi sisse sööma
(ka pihl.)] ~ upp ära sööma; jag har
ätit upp ma olen söönud v. söömise
lõpetanud; det skall du få ~ upp! seda
sa veel kahetsed!; ~ upp sig ennast
paksuks sööma; ~ ut ngn pihl. kedagi
välja sööma

ätbar söödav; i hela huset fanns
ingenting ~ t terves majas ei leidunud
midagi söödavat
ätit sup. vt. ata

ätlig söödav; — svamp söögiseen, söödav
seen

ätt s3 (aadli)suguvõsa; ~ar| tavla sl
sugupuu, genealoogiline tabel

30 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Sep 6 19:05:31 2021 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0465.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free