- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
472

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Ö - överlägsenhet ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

överlägsenhet

472

översittare

kas võit; 2) suurepärane; 3) kõrk, ülbe;

— lägsenhet üleolek; ülekaal;
lagset üleolevalt; ülekaalukalt; — läkare
peaarst

överlämna vi 1) üle v. kätte v. edasi
andma; (kellegi) hoolde v. valdusse
jätma; loovutama; — ett meddelande
teadet edasi andma; — blommoi till
ngn kellelegi lilli kinkima; — ngt i
ngns vård midagi kellegi hooleks
jätma; den saken ~r jag åt dig selle
asja jätan sinu hooleks; ~ d åt sig
själv iseenda hooleks jäetud; 2): —
sig alistuma, alla andma; — sig åt
lienden vaenlasele alistuma; — sig åt
sorgen murele anduma

över j läpp s2 ülahuul; —lärare
üiem-v. vanemõpetaja; — löpare
ülejooksik, desertöör; pöl. renegaat

över j maga inv. adj. 1) van. alaealine;
ett ~ barn alaealine (laps); 2)
ülemeelik; (ülemeelikult) enesekindel;
üleolev; — makt -en ülevõim, ülekaal;
han har icke sin — temast ei saa keegi
üle, talle ei leidu võrdset; han fann
(fick) sin — i henne ta leidis temas
endale väärilise vastase; vara ngns —
kellestki üle olema; — manna vi
võimust v. jagu saama, võitma; — mod
-et ülemeelikus; jultumus, häbematus;
järelemõtlematus; hulljulgus;
—modig ülemeelik; jultunud; hulljulge;

— mogen üliküps, ülevalminud;

— morgon: i — üle- v. tunahomme;

— mått s7 pihl. liialdus, liigrohkus; ha
ngt i (till) — midagi ülearu omama;
bruka sprit till — liiga palju viina
jooma; —måttan ülemäära, ülearu,
liialt, liiga; äärmiselt, üliväga; en —
rolig liim äärmiselt huvitav film;

— mäktig ülivõimas; üle jõu käiv;
ülekaalukas; sorgen blev mig — mure
võttis mu üle võimust; smärtan blev
honom — valu muutus talle
väljakannatamatuks; — människa sl
üliinimene; — mänsklig üliinimlik

övermätt ülek’üllastunud; — a vi
ülekül-lastama; —nad üleküllastus; pihl.
tüdimus; — ning keem. üleküllastus

över |nafta vi ööbima, ööd olema v.
veetma; — nattning ööbimine; —
naturlig üleloomulik; — nervös ülinärviline;

— nog adv. rohkem kui küllalt,
ülikülluses

över I ord pl. hooplemine, suurustamine,
kiitlemine, kelkimine; inga — / ära
hoople!; —ordna vi: — ngn över ngn
annan kedagi kellestki teisest
kõrgemale seadma; —ordnad adj. p.
kõrgem, ülem, kõrgemale seatud; —

myndighet kõrgem võim; — sats lgv.
pealause; vara i — ställning
vastutaval v. juhtival (ameti)kohal olema;
han år min — e ta on mu ülemus; mina
närmaste — e mu otsesed ülemused
över |plats s3 ülemine magamisase;
ülemine koi {kajutis)- —pris s7, s4
ülemäärane hind; betala — lör ngt
millegi eest liiga kõrget hinda
maksma; — produktion üleproduktsioon,
liigtootmine
överrask |a vi üllatama; — ngn med att
stjäla kedagi varguselt tabama; —
ngn med en present kedagi kingitusega
üllatama; — d över ngt millestki
üllatunud; jag blev ~d av regnet ma jäin
vihma kätte; — ande üllatav,
hämmastav, rabav; — ning üllatus; glad —
meeldiv üllatus; det kom som en —
lör mig see oli mulle üllatuseks
över|rede s6 (auto, vankri jms) kere;
-reklamerad ülereklaamitud; —resa
sl ülesõit; — retad ülesärritatud;
üli-ärritatud; —röck s2 palitu, ülekuub;

— rumpla vi ootamatult ründama v.
tabama; frågan kom helt ~nde
see küsimus tuli täiesti ootamatult;

— räcka v3 kätte v. üle andma;

— rösta vi 1) summutama, üle kostma,
valjemini kõlama; larmet ~de dem
müra summutas nende hääled; 2)
häältearvuga ületama, maha
hääletama; hans förslag blev ~ t tema
ettepanek hääletati maha

övers adv. üle, järel, üle jäänud; har ni
tid till — ? on teil vaba aega?; har du
en tia till ~? ega sa ei saa (mulle)
ühte kümnelist laenata?; jag har inte
mycket (ngt) till — för det mul ei ole
selle vastu suuremat huvi, ma ei hooli
sellest suuremat
över|se: — med ngns brister kellegi
puudustele läbi sõrmede vaatama; du
måste — med honom püüa temaga
kannatlik olla; — ett fel viga tähele
panemata v. kahe silma vahele jätma;

— seende 1. s6 kannatlikkus, leebus,
heatahtlikkus, järeleandlikkus; visa
ngn —, ha ~ med ngn kellegi vastu
heatahtlik olema; kellegagi kannatlik
v. järeleandlik olema; 2. adj.
kannatlik, leebe, heatahtlik, järeleandlik;

— sida sl pealmine külg v. pool;

— siggjven meeleheitel, endast väljas;

— sikt s3 ülevaade; kokkuvõte; giva
(lämna) en kort — över (av) ngt
millestki lühikest ülevaadet andma;

— siktlig ülevaatlik; —siktskarta sl
ülevaatlik kaart; —sinnlig
ülemeeleline; üleloomulik; — sittare ülbitseja;

türann; spela — mot sina kamrater

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0472.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free