Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Hääldamine
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
498
[so:va] ’magama’; kol [ko:l] ’süsi’, tjog [co:g] ’20 tükki’, viltkor
[villko:r] ’tingimus’; ordning [o:rdnit]] ’kord’, rodna [ro:dna] ’punastama’,
dold [do:ld] ’peidetud’; katalog [-lo:g] ’kataloog’, telefon [-fo:n] ’telefon’
(võib hääldada ka [-fu:n]);
[o] lühike o nagu eesti sõnas kolm; see on o tavaline hääldamine pika
konsonandi ja konsonantühendi, samuti j ees: komma [komma] ’tulema’, kosta
[kosta] ’maksma’, bort [bort] ’ära’, kort [kort] ’lühike’ (aga: kort [kurt]
’kaart’); koja [koia] ’hütt’, skoja [skoia] ’petma’; mõnedes sõnades m ees:
om [omm] ’kui’, kom [komm] ’tuli’, som [somm] ’kui; mis’; ja sõnas
honom [honom] ’teda’ (meessugu).
u [ü:] pikk ü, mis aga erineb eesti üü-st; hääldatakse ettelükatud ümardatud, kuid
kokkusurutud huultega, mistõttu hääliku lõpul võib tekkida frikatiivne v
(w]: du [dü:] ’sina’, hus [hü:s] ’maja’;
[u] spetsiifiline rootsi häälik, nn. avatud lühike ü; hääldatakse labialiseeritult,
kuid ilma huuli ette lükkamata; eesti ii ja õ vahepealne lühike häälik: rund
[rund] ’ümmargune’, kunna [kunna] ’võima’, upp [upp] ’üles’, skulle
[skulle] ’peaks’.
y [y:] pikk vokaal, teravam (enam i-taoline) kui eesti iiü; hääliku iõpul võib
tekkida trikatiivne /: ny [ny:] ’uus’, fyra [fy:ra] ’neli’;
[y] lühike häälik, teravam kui eesti ü: syster [syster] ’õde’, nytta [nytta] ’kasu’,
å [o:] pikk o nagu eesti sõnas loom: gå [go:] ’minema’, måla [mo:la] ’maalima’;
[o] lühike o nagu eesti sõnas kolm: lång [lor|] ’pikk’, åtta [otta] ’kaheksa’,
ä [ä:] r ees nagu eesti ää: här [hä:r] ’siin’, lära [lä:ra] ’õppima’;
[ä] i + konsonandi ees nagu eesti ä: värk [värk] ’valu’, märka [märka]
’märkama’;
[e:] pikk e ja ä vahepealne häälik: nät [ne:t] ’võrk’, läsa [le:ssa] ’lugema’;
lahtine lühike e: häst [hest] ’hobune’, äpple [epple] ’õun’,
ö [ö:] tavaliselt pikk labialiseeritud ja kinnine ö: snö [snö:] ’lumi’, öga [ö:ga]
’silm’; r ees lahtisem kui eesti öö: föra [fö:ra] ’juhtima’;
[ö] tavaliselt labialiseeritud lühike ö: höst [höst] ’sügis’; r -j- konsonandi ees
avar ö: mörk [mörk] ’tume’, dörr [dörr] ’uks’.
Märkus. Tänapäeva roctsi keeles puuduvad diftongid, nad võivad
esineda ainult võõrsõnades, nagu Europa [eüru:pa] ’Euroopa’, neutral
[neütra:l] ’neutraalne’, audiens [audiens] ’audients’, augusti [aügusti]
’august’.
§ 4. Konsonandid ja konsonantühendid.
b [b] heliline b: be [be:] ’paluma’, brev [bre:v] ’kiri’, tub [tü:b] ’tuub’;
[p] helitu konsonandi ees: stabs [sta:ps] (genitiiv) ’staabi’,
c [s] eesvokaalide (e, j’, y, ä, ö] ees: centrum [sentrum] ’tsentrum’; cykel [sykkel]
’jalgratas’;
[k] konsonantide ja tagavokaalide (a, o, u, å) ees: clown [klaun] ’kloun’, cup
[kupp] ’karikas’, Carl [ka:rl];
cc [ks] accent [aksent] ’aktsent’, succé [sukse:] ’menu’;
ck [k`k] tack [takk] ’tänan’, flicka [flikka] ’tüdruk’;
ch [š] võõrsõnades: charm [šarm] ’sarm’, chauffeur [šofö:r] ’autojuht’, chef [še:f]
’šeff’.
Märkus. Sõna oeh ’ja, ning’ hääldatakse [okk] või [o],
d [d] heliline d: där [dä:r] ’seal’, rida [ri:da] ’ratsutama’;
dj [j] sõna algul: djup [jü:p] ’sügav’, djärv [järv] ’julge’;
[dj] sõna keskel: stödja [stö:dja] ’toetama’;
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
