- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
499

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Hääldamine

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

499

ds [ts] lühikese vokaali järel genitiivi-vormis: godsägare [gutse:gare] ’mõisnik’
(on võimalik hääldada ka [gudds-]);
[ss] genitiivi-vormis sõnast stad ’linn’, kui see esineb liitsõnades, näit. stadsbud
[stassbü:d] ’pakikandja’, ja järgmistes sõnades: ledsen [lessen] ’kurb’,
brådska [brosska] ’rutt’, skridsko [skrissku] ’uisk’,
f [f] fara [fa:ra] ’sõitma’, fem [femm] ’viis’.

Märkus. Vanas kirjaviisis (enne 1906. a. ortograafiareformi) tähistati
v-häälikut sõna lõpul /-iga ja sõna keskel /-i või /v-ga: bref (praegu brev)
’ki-ri’, hafva (praegu hava) ’omama’, tafla (praegu tavla) ’pilt, maal’,

g [g] helilline g:

1) konsonantide ja tagavokaalide (a, o, u, å) ees: glida ’libisema’, gata
’tänav’, gå ’minema’;

2) e ees rõhuta silpides: fågel [fo:gel] ’lind’, mager [ma:ger] ’kõhn’;

3) silbi lõpus (välja arvatud 7-i ja r-i järel): svag [sva:g] ’nõrk’, segra
[se:gra] ’võitma’;

[j] nagu eesti j sõnas jaam eesvokaalide (e, i, y, ä, ö) ees: get [je:t] ’kits’,
göra [jö:ra] ’tegema’; spirantne j (vokaali järel), mida tähistatakse [i],
sõnades säga [seia] ’ütlema’, (han) säger [seier] ’(ta) ütleb’, säg! [sei]
’ütle!’, mig [mei] ’mind’, dig [dei] ’sind’, sig [sei] ’ennast’; spirantne j
sõnalõpulistes täheühendites lg ja ig: älg [elj] ’põder’, helg [helj] ’püha’,
berg [bärj] ’mägi’, sorg [sorj] ’lein’ (erand: kirurg [cirurg] ’kirurg’);
[š] helitu sibilant (vt. s|), esineb e ja i ees mõnedes võõrsõnades: geni [seni:]
’geenius’, ingenjör [inšenjö:r] ’insener’, garage [gara:š] ’garaaž’;
gj [j] sõna algul: gjuta [jü:ta] ’valama’, (han) gjorde [ju:rde] ’(ta) tegi’;
gs [ks] slagsmål [slaksmo:l] ’kaklus’;
gt [kt] högt [hökt] ’kõrgelt’, sagt [sakt] ’öeldud’.

h [h] esineb ainult sõna algul vokaali ees ja sufiksis -het; hääldub nagu eesti h
sõnas raha`, hand ’käsi’, här ’siin’, frihet ’vabadus’.

Märkus. Vanas kirjaviisis tähistati v-häälikut sõna algul vahel
täheühendiga hv: hvad (praegu vad) ’mis’, hvilken (praegu vilken) ’milline’.

hj [j] sõna algul: hjul [jü:l] ’ratas’, hjälpa [jelpa] ’aitama’, Hjalmar [jalmar]
(eesnimi).

j [j] nagu eesti j sõna algul: ja ’jah’, ju| [jü:l] ’jõulud’; spirantne J (vokaali
järel), mida tähistatakse [i], umbes nagu eesti sõnas majja: kaja [kaia]
’hakk’, höja [höia] ’tõstma’, haj [hai] ’hai(kala)’, nej [nei] ’ei’;
[š] helitu sibilant nagu eesti sõnas šokolaad, esineb võõrsõnades: journal
[šurna:l] ’žurnaal’, just [šyst] ’õige, õiglane’ (vrd. just [jsst] ’just,
parajasti’).

k [k] helitu, aspireeritud k (s. t. talle järgneb lühike h-häälik), mida hääldatakse
eriti tugevalt sõna algul:

1) tagavokaalide (a, o, u, å) ees: komma [komma] ’tulema’, kust [kust]
’rand’;

2) e ja j ees rõhuta silpides: vacker [vakker] ’ilus’, tråkig [tro:ki] ’igav’;

3) konsonantide ees ja järel: kniv [kni:v] ’nuga’, mörkret [mörkret]
’pimedus’;

4) sõna lõpus: bok [bu:k] ’raamat’;

5) eesvokaalide ees mõnedes võõrsõnades: monarki [monarki:] ’monarhia’,
kö [kö:] ’järjekord, saba’, kör [kö:r] ’koor’;

[c] eesvokaalide e, i, y, ö, ö ees; helitu afrikaat, umbes nagu vene h või saksa
-tch- sõnas Entchen-, moodsas hääldamises kaob sageli /-häälik afrikaadi
algul ja jääb järele vaid saksa fch-häälikut meenutav helitu spirant; näit.
kedja [ce:dja] ’kett’, känna [cenna] ’tundma’, Kina [ci:na] ’Hiina’, köra
[cö:ra] ’sõitma’;
k j [c] kjol [õu:l] ’seelik’;

I [l] nagu eesti 1: land ’maa’, tala [ta:la] ’rääkima’;
lj [j] sõna algul: ljud [jü:d] ’heli’, ljus [jü:ss] ’valgus’.

Märkus. 7-i ei hääldata sõnades värld [vä:rd] ’maailm’ ja kari [ka:r]
’mees’ (vrd. Karl [ka:rl]).

33*

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0499.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free