- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
502

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Rõhk - Morfoloogia

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

502

RÕHK

Rootsi keeles on dünaamiline rõhk, s. o. tavaline pingerõhk, ja muusikaline rõhk
(intonatsioon), mis on helikõrguse muutumine sõnas ja lauses. Mõlemad rõhud
funktsioneerivad liitunult.

§ 6. Dünaamiline Tõhk.

Dünaamiline pearõhk on harilikult sõna esimesel silbil, näit. boken
[bu:ken] ’raamat’, falla ’kukkuma’.

Pearõhk ei ole esimesel silbil järgmistel juhtudel:

a) paljudes võõrsõnades: professor ’professor’, grammatik ’grammatika’, paragraf
’paragrahv’;

b) sõnades, mis lõpevad sufiksitega -era, -erj, -jnna: marschera [marše:ra]
’marssima’, tryckerj ’trükikoda’, lärarinna ’naisõpetaja’;

c) sõnades, mis algavad prefiksitega be-, för-, ént-: betala [beta:la] ’maksma’,
förklara [förkla:ra] ’seletama’, entlediga [entle:diga] ’vallandama’, välja arvatud
neljasilbilised sõnad, kus pearõhk nihkub rütmi mõjul prefiksitele be- ja för-:
bearbeta [be:arbe:ta] ’töötlema’, förolämpa [fö:rulempa] ’solvama’; pearõhk on prefiksil
för- ka sel juhul, kui prefiksi tähendus on ’ees-, eel-, esi-’, näit.: förnamn [fö:rnamn]
’eesnimi’;

d) kolme- ja enamasilbilistes adjektiivides sufiksitega -ig ja -lig: barmhärtig
’halastav’, egentlig [ejentli(g)] ’tegelik’;

e) üksikutes kahesilbilistes sõnades: omkring ’ümber(ringi)’, igen [ijenn] ’jälle’,
ibland ’vahel, mõnikord’, tyvärr ’kahjuks’;

f) liitarvsõnades: tjugofem [cü:gufemm] ’kakskümmend viis’;

g) mõnedes kohanimedes: Göteborg [jöteborj], Västerås [vestero:sJ, Borås
[Buro:ss],

Märkus. Mõnedes sõnades on pearõhk kõikuv, näit.: tillräcklig — tillräcklig
[tillrekli] ’küllaldane’, ursäkta — ursäkta [ü:rsekta] ’vabandage’.

Peale dünaamilise pearõhu võib rootsi keeles esineda ka dünaamiline
kaasrõhk, peamiselt liitsõnades. Näiteks sõnas: kappsäck ’kohver’ on pearõhk
esimesel silbil ja kaasrõhk teisel silbil. Kaasrõhk on pearõhust ainult veidi nõrgem.

§ 7. Muusikaline rõhk.

Rootsi keelele on eriti iseloomulik sõna muusikaline rõhk, s. o.
helikõrguse muutumine sõnas ja lauses. Selle järgi, kas sõnas on üks või kaks helitõusu
tippu, eristatakse kaht liiki muusikalist rõhku:

1) ühetipuline lihtrõhk (aktsent 1 ehk «akuut»);

2) kahetipuline liitrõhk (aktsent 2 ehk «graavis»).

Lihtrõhk on heli ühekordne tõus ja langus, umbes nagu eesti keele kolmanda
välte sõnades: (lähen) linna, (kaks) kaalu. Ühesilbilistes sõnades on rootsi keeles alati
lihtrõhk. Mitmesilbilistes sõnades on rootsi lihtrõhule iseloomulik heli tõus ja kõrge
toon pearõhuga silbis, millele järgneb heli võrdlemisi järsk langus sõna järgnevates
silpides.

Lihtrõhku tähistatakse transkriptsioonis akuudimärgiga (’) sõna pearõhulise silbi
vokaalil, näit.: handen [hånden] ’käsi’, talet [tå:let] ’kõne’, händerna [henderna]
’käed’.

Märkus. Lihtrõhk võib küsilauses esineda ka heli ühekordse tõusuna.

Liitrõhk esineb kahe- või enamasilbilistes sõnades. Liitrõhk jagab sõna
tinglikult kaheks tooniliseks üksuseks, millele mõlemale on iseloomulik
intonatsiooni-skeem: tõus-tipp-langus. Helitõusu tipud asuvad tavaliselt vokaalidel või helilistel
konsonantidel. Kahe tipu vaheline langus ja tõus ongi peamine liitrõhu tunnus.
Rootsi keele liitrõhu omandamine nõuab erilist harjutamist. Kõnelemise ja mõistmise
seisukohalt pole aga liitrõhu tundmine tingimata vajalik,

Liitrõhku tähistatakse transkriptsioonis graavisemärgiga (``) sõna pearõhulise
silbi vokaalil: tala [tà:la] ’rääkima’, flicka [flikka] ’tüdruk’, flickorna [flikkurnaj
’tüdrukud’. Vahel märgitakse akuudimärgiga ka liitrõhu teise tipu asukoht: tala
[tà:lå], flickorna [flikkurnå].

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0502.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free